Side

333 suhted: Aage Bohr, Abdus Salam, Abeli auhind, Abraham Niclas Edelcrantz, Adam Afzelius, Adam Johann von Krusenstern, Adolf Erik Nordenskiöld, Akadeemia, Alan Lloyd Hodgkin, Albert Einstein, Alexander von Humboldt, Alfred Nobel, Allvar Gullstrand, Alphonse de Candolle, Ameerika Ühendriigid, Anders Anton von Stiernman, Anders Celsius, Anders Jonas Ångström, Anders Lindstedt, André-Marie Ampère, Antoine Laurent de Jussieu, Antropoloogia, Arengubioloogia, Arheoloog, Arheoloogia, Arne Ardeberg, Arne Tiselius, Artturi Ilmari Virtanen, Arvid Carlsson, Astrofüüsika, Astronoomia, Atmosfääriteadused, Audoktor, August Ludwig von Schlözer, August Weismann, Augustin-Louis Cauchy, Bakterioloogia, Balzani auhind, Benedetto Croce, Bengt Samuelsson, Bernard Lovell, Bertil Ohlin, Biokeemik, Biomeditsiinitehnika, Bioteadused, Biotehnoloogia, Botaanik, Carl Friedrich Gauss, Carl von Linné, Carl Wilhelm Scheele, ..., Carl Woese, Carl-Olof Jacobson, Catherine Césarsky, Charles Darwin, Christiaan Hendrik Persoon, Christopher Polhem, Corneille Heymans, Crafoordi auhind, Edgar Adrian, Eduard Suess, Eesti, Eesti Geograafia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia, Elias Magnus Fries, Emanuel Swedenborg, Endel Tulving, Ernest Lawrence, Ernest Rutherford, Ernst Haeckel, Essee, Etnoloogia, Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA, Evolutsioonibioloogia, Farmakoloogia, Füüsika, Füsioloogia, Fieldsi medal, Filosoof, Filosoofia, François Magendie, Frank Burnet, Franz Joseph Gall, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Friedrich Wilhelm Bessel, Geneetik, Geograaf, Geograafia, Geokeemia, Geomorfoloogia, Georg Henrik von Wright, Gerard De Geer, Glatsioloogia, Gunnar Myrdal, Gunnar Svärdson, Gustaf Dalén, Gustaf de Laval, Gustaf Erik Pasch, Hannes Alfvén, Hans Christian Ørsted, Hans von Euler-Chelpin, Hapnik, Happesademed, Harlow Shapley, Hüdrogeoloogia, Hüdroloogia, Helge Backlund, Helsingi Ülikool, Hendrik Lorentz, Henri Cartan, Henri Poincaré, Henrik Meinander, Hermann Struve, Hermann Weyl, Hugo de Vries, Humanitaarteadused, Ideedeajalugu, Ihtüoloog, Ilkka Hanski, Immunoloogia, Indrek Martinson, Infotehnoloogia, Inseneriteadused, Ivar Afzelius, Ivar Ugi, Jaak Peetre, Jacques Monod, James Van Allen, Jan Oort, Jöns Jacob Berzelius, Jean Bourgain, Jekaterina Daškova, Jeremy J. Burdon, Johan Afzelius, Johan Backlund, John Broome, John Ericsson, Joseph-Louis Lagrange, Juri Lotman, Kai Siegbahn, Karl Ernst von Baer, Karl von Frisch, Karl XIV Johan, Keeleteadus, Keemia, Keemiatehnoloogia, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Keskkonnateadus, Konrad Lorenz, Konstantin Konstantinovitš, Kosmoloogia, Kristallograafia, Kultuurigeograafia, Kuninglik Tehnikainstituut, Kvantfüüsika, Kyōto auhind, Ladina keel, Laev, Lantaan, Lars Valerian Ahlfors, Läänemeri, Lühend, Leonhard Euler, Liitium, Limnoloogia, Lise Meitner, Londoni Kuninglik Selts, Loodusteadus, Loogika, Loomastik, Louis Agassiz, Louis de Broglie, Louis Pasteur, Ludwig Boltzmann, Maateadus, Manne Siegbahn, Marie Curie, Marssal, Mary Leakey, Matemaatika, Max Born, Max Planck, Max von Laue, Mükoloogia, Müstika, Meditsiin, Merebioloogia, Meregeoloogia, Metseenlus, Michael Faraday, Mihhail Lomonossov, Mikrobioloogia, Molekulaarbioloogia, Molekulaarkineetiline teooria, Nanotehnoloogia, Nathan Söderblom, Neurobioloogia, Neuropsühholoogia, Niels Bohr, Nikkel, Nikolai Vorontsov, Nils Herlitz, Nobeli auhind, Nobeli füüsikaauhind, Nobeli keemiaauhind, Okeanograafia, Olavi Granö, Olga Botner, Olof Swartz, Osakestefüüsika, Oscar Montelius, Oskar Kleini medal, Otto Hahn, Otto Wilhelm von Struve, Paleoökoloogia, Paleobotaanika, Paleolimnoloogia, Paleontoloogia, Paleozooloogia, Paul Crutzen, Paul Ehrlich, Paul Greengard, Peapiiskop, Pehr von Afzelius, Pehr Wilhelm Wargentin, Pierre-Simon Laplace, Pjotr Kapitsa, Polaaruurimine, Politoloogia, Prantsuse Teaduste Akadeemia, Raadioastronoomia, Ragnar Frisch, Ragnar Granit, Rakubioloogia, René Just Haüy, Richard Owen, Richard Villems, Risto Näätänen, Robert Koch, Roger-Maurice Bonnet, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks, Sõukruvi, Shaw' auhind, Shin'ichirō Tomonaga, Sigurd Curman, Siméon Denis Poisson, Sise-Aasia, Sotsiaalteadused, Sotsioloog, Sten Karling, Stephen R. Carpenter, Sune Bergström, Svante Arrhenius, Svante Pääbo, Sven Hedin, Sven Olving, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tartu observatoorium, Teadus, Tehisintellekt, Teleskoop, Teoloog, Teosoofia, Terry Callaghan, Theodor Svedberg, Thomas Alva Edison, Thomas Huxley, Thomas Telford, Torsten Wiesel, Tunnetusteadus, Tuulium, Tuumafüüsika, Ulf von Euler, Võrdlev anatoomia, Venemaa, Viktor Hambardzumjan, Viktor Mutt (biokeemik), Vulkanoloog, Wilhelm Ostwald, Wilhelm Ramsay, Wilhelm Röntgen, William Herschel, William Thomson, Wolfgang Pauli, Zhang Miman, 1739, 1747, 1762, 1798, 18. sajand, 1810, 1816, 1833, 1850, 1876, 1877, 1878, 1879, 1881, 1897, 1899, 1901, 1904, 1909, 1914, 1936, 1938, 1947, 1951, 1960, 1969, 1979, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1993, 2000, 2004, 2007, 2010, 2011, 2013. Laienda indeks (283 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aage Bohr

Aage Bohr 1955. aastal Aage Niels Bohr (19. juuni 1922 Kopenhaagen – 9. september 2009 Kopenhaagen) oli taani füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Aage Bohr · Näe rohkem »

Abdus Salam

1987 Mohammad Abdus Salam (29. jaanuar 1926 – 21. november 1996) oli Pakistani füüsikateoreetik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Abdus Salam · Näe rohkem »

Abeli auhind

Abeli auhind on Nobeli auhinnaga analoogne auhind puhta ja rakendusmatemaatika alal.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Abeli auhind · Näe rohkem »

Abraham Niclas Edelcrantz

thumb Abraham Niclas Edelcrantz (sündinud Clewberg; 28. juuli 1754 – 15. märts 1821) oli Soomes sündinud Rootsi luuletaja ja loodusteadlane, Rootsi Akadeemia liige (1786).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Abraham Niclas Edelcrantz · Näe rohkem »

Adam Afzelius

Adam Afzeliuse portree. Carl Fredric von Breda õlimaal Adam Afzelius (8. oktoober 1750 Larv, Västergötland – 20. jaanuar 1837 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane, kes on tuntud eeskätt botaanikuna.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Adam Afzelius · Näe rohkem »

Adam Johann von Krusenstern

Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis, Virumaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja admiral (1842).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Adam Johann von Krusenstern · Näe rohkem »

Adolf Erik Nordenskiöld

Parun (Nils) Adolf Erik Nordenskiöld (ˈnuːrdenʃɶld) (ka A. E. Nordenskioeld; 18. november 1832 Helsingi, Soome – 12. august 1901 Dalbyö, Södermanland, Rootsi) oli soome parun, geoloog, mineraloog ja polaaruurija.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Adolf Erik Nordenskiöld · Näe rohkem »

Akadeemia

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Akadeemia · Näe rohkem »

Alan Lloyd Hodgkin

Sir Alan Lloyd Hodgkin (5. veebruar 1914 – 20. detsember 1998) oli Suurbritannia füsioloog ja biofüüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alan Lloyd Hodgkin · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Alexander von Humboldt

Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »

Alfred Nobel

Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alfred Nobel · Näe rohkem »

Allvar Gullstrand

Allvar Gullstrand (5. juuni 1862 Landskrona – 28. juuli 1930 Stockholm) oli rootsi silmaarst ja arstiteadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Allvar Gullstrand · Näe rohkem »

Alphonse de Candolle

Alphonse de Candolle Alphonse Louis Pierre Pyrame de Candolle (28. oktoober 1806 Pariis – 4. aprill 1893 Genf) oli Šveitsi botaanik, Šveitsi botaaniku Augustin Pyrame de Candolle'i poeg.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alphonse de Candolle · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Anders Anton von Stiernman

Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Anton von Stiernman · Näe rohkem »

Anders Celsius

Anders Celsius (27. november 1701 Uppsala – 25. aprill 1744 Uppsala) oli Rootsi astronoom ja füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Celsius · Näe rohkem »

Anders Jonas Ångström

Anders Jonas Ångström Anders Jonas Ångström (13. august 1814 Lögdö bruk, Hässjö kihelkond – 21. juuni 1874 Uppsala) oli rootsi füüsik ja astronoom, spektraalanalüüsi teerajaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Jonas Ångström · Näe rohkem »

Anders Lindstedt

Anders Lindstedt (1925) Anders Lindstedt (27. juuni 1854 Sundborn – 16. mai 1939 Stockholm) oli rootsi astronoom, matemaatik ja statistik, kes on tuntud eeskätt Lindstedti-Poincaré meetodi leiutajana.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Lindstedt · Näe rohkem »

André-Marie Ampère

André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja André-Marie Ampère · Näe rohkem »

Antoine Laurent de Jussieu

pisi Antoine Laurent de Jussieu (12. aprill 1748 Lyon – 17. september 1836) oli prantsuse botaanik, mitme teadusakadeemia liige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Antoine Laurent de Jussieu · Näe rohkem »

Antropoloogia

Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Antropoloogia · Näe rohkem »

Arengubioloogia

Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arengubioloogia · Näe rohkem »

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arheoloog · Näe rohkem »

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arheoloogia · Näe rohkem »

Arne Ardeberg

Arne Lennart Ardeberg (sündinud 1940) on rootsi astronoom.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arne Ardeberg · Näe rohkem »

Arne Tiselius

Arne Tiselius Arne Wilhelm Kaurin Tiselius (10. august 1902 Stockholm – 29. oktoober 1971 Uppsala) oli rootsi biokeemik, Uppsala ülikooli professor (1938–1968).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arne Tiselius · Näe rohkem »

Artturi Ilmari Virtanen

Artturi Ilmari Virtanen (15. jaanuar 1895 Helsingi – 11. november 1973 Helsingi) oli soome biokeemik, kes tegeles peamiselt agrokeemiaga ja loomasöötade täiustamisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Artturi Ilmari Virtanen · Näe rohkem »

Arvid Carlsson

Arvid Carlsson (25. jaanuar 1923 Uppsala – 29. juuni 2018) oli rootsi farmakoloog, kes on tuntud eelkõige oma tööga dopamiini uurimise alal.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arvid Carlsson · Näe rohkem »

Astrofüüsika

Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Astronoomia · Näe rohkem »

Atmosfääriteadused

Atmosfääriteadused on Maa atmosfääri uurimine, selle protsessid, mõju, mida muud süsteemid avaldavad atmosfäärile, ja atmosfääri mõju nendele teistele süsteemidele.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Atmosfääriteadused · Näe rohkem »

Audoktor

Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida antakse erilise austuse märgiks mingi ülikooli poolt.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Audoktor · Näe rohkem »

August Ludwig von Schlözer

August Ludwig von Schlözer, 1779 August Ludwig von Schlözer (5. juuli 1735 Gaggstatt, Württemberg – 9. september 1809 Göttingen) oli saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja August Ludwig von Schlözer · Näe rohkem »

August Weismann

August Weismann Friedrich Leopold August Weismann (17. jaanuar 1834 Frankfurt – 5. november 1914 Freiburg) oli saksa bioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja August Weismann · Näe rohkem »

Augustin-Louis Cauchy

Augustin Louis Cauchy Augustin Louis Cauchy (21. august 1789 – 23. mai 1857) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes andis suure panuse matemaatilise analüüsi arengusse.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Augustin-Louis Cauchy · Näe rohkem »

Bakterioloogia

Bakterioloogia on mikrobioloogia haru, mis uurib baktereid ning tegeleb nende liikide tuvastamise, klassifitseerimise ja iseloomustamisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bakterioloogia · Näe rohkem »

Balzani auhind

Balzani auhind on iga-aastane rahvusvaheline auhind teaduse ja kultuuri valdkonnas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Balzani auhind · Näe rohkem »

Benedetto Croce

Benedetto Croce Benedetto Croce (25. veebruar 1866 Pescasseroli – 20. november 1952 Napoli) oli itaalia idealistlik filosoof, ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Benedetto Croce · Näe rohkem »

Bengt Samuelsson

Bengt Ingemar Samuelsson (sündinud 21. mail 1934 Halmstadis) on rootsi biokeemik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bengt Samuelsson · Näe rohkem »

Bernard Lovell

Sir Alfred Charles Bernard Lovell (31. august 1913 Oldland Common, Gloucestershire – 6. august 2012) oli inglise füüsik ja astronoom, raadioastronoomia teerajaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bernard Lovell · Näe rohkem »

Bertil Ohlin

Bertil Ohlin Bertil Gotthard Ohlin (23. aprill 1899 – 3. august 1979) oli Rootsi majandusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bertil Ohlin · Näe rohkem »

Biokeemik

Biokeemik on biokeemiaga tegelev teadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Biokeemik · Näe rohkem »

Biomeditsiinitehnika

Ultraheliuuringu esitlus arvutiga on näide biomeditsiinitehnilisest lahendusest Biomeditsiinitehnika ehk biotehnika (inglise biomedical engineering, bioengineering) on tehnikateaduste rakendamine meditsiinis ja bioloogias.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Biomeditsiinitehnika · Näe rohkem »

Bioteadused

Bioteadused (inglise keeles life sciences) on elusorganismide ehitust ja käitumist käsitlev mis tahes loodusteaduste haru, näiteks bioloogia, arstiteadus, antropoloogia, ökoloogia ja füsioloogia.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bioteadused · Näe rohkem »

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »

Botaanik

Richard Linderum: "Sitzender Mönch-Botaniker" Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Botaanik · Näe rohkem »

Carl Friedrich Gauss

Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl Friedrich Gauss · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Carl Wilhelm Scheele

Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »

Carl Woese

Carl Woese 2004. aastal 16S rRNA struktuuri erinevuste alusel kirjeldatud "elu puu" Carl Richard Woese (15. juuli 1928 New York – 30. detsember 2012) oli USA mikrobioloog, mikrobioloogia professor Illinoisi ülikoolis.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl Woese · Näe rohkem »

Carl-Olof Jacobson

Carl-Olof Jacobson (24. aprill 1929 – 4. juuni 2018) oli rootsi zooloog, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl-Olof Jacobson · Näe rohkem »

Catherine Césarsky

Catherine Césarsky, prantsuse astrofüüsik Catherine Jeanne Césarsky (sündinud 24. veebruaril 1943 Ambrazacis Prantsusmaal) on prantsuse astronoom, mitme teaduste akadeemia liige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Catherine Césarsky · Näe rohkem »

Charles Darwin

Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Charles Darwin · Näe rohkem »

Christiaan Hendrik Persoon

thumb Christiaan Hendrik Persoon (1. veebruar 1761 – 16. november 1836) oli Lõuna-Aafrikast pärit peamiselt Prantsusmaal tegutsenud arst, mükoloog ja botaanik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Christiaan Hendrik Persoon · Näe rohkem »

Christopher Polhem

thumb Christopher Polhem (kuni aadeldamiseni 1716. aastal Polhammar; 18. detsember 1661 Tingstäde, Gotland – 30. august 1751 Stockholm) oli rootsi leiutaja ja tööstur, keda peetakse rootsi mehaanikateaduse isaks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Christopher Polhem · Näe rohkem »

Corneille Heymans

Corneille Jean François Heymans (28. märts 1892 – 18. juuli 1968) oli Belgia füsioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Corneille Heymans · Näe rohkem »

Crafoordi auhind

Crafoordi auhind on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Crafoordi fondi egiidi all välja antav iga-aastane rahvusvaheline teadusauhind.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Crafoordi auhind · Näe rohkem »

Edgar Adrian

Edgar Douglas Adrian (30. november 1889 Hampstead, London – 4. august 1977 Cambridge) oli inglise elektrofüsioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Edgar Adrian · Näe rohkem »

Eduard Suess

Eduard Suess aastal 1869 Eduard Suess (20. august 1831 London – 26. aprill 1914 Viin) oli Austria geoloog ja poliitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eduard Suess · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Geograafia Selts

Eesti Geograafia Selts (lühend EGS) on Eestis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis ühendab geograafe ja geograafiahuvilisi.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eesti Geograafia Selts · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Elias Magnus Fries

pisi Elias Magnus Fries (15. august 1794 Femsjö (tänapäeval Hylte vallas) – 8. veebruar 1878 Uppsala) oli rootsi mükoloog ja botaanik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Elias Magnus Fries · Näe rohkem »

Emanuel Swedenborg

Emanuel Swedenborgi portree (autor Carl Frederik von Breda) Emanuel Swedenborg (29. jaanuar 1688 – 29. märts 1772) oli rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Emanuel Swedenborg · Näe rohkem »

Endel Tulving

Endel Tulving (kuni 19.08.1938 Endel Tulff; 26. mai 1927 Petseri – 11. september 2023) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Endel Tulving · Näe rohkem »

Ernest Lawrence

Ernest Orlando Lawrence (8. august 1901 Canton, Lõuna-Dakota – 27. august 1958 Palo Alto, California) oli Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ernest Lawrence · Näe rohkem »

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »

Ernst Haeckel

Ernst Haeckel (1906) Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ernst Haeckel · Näe rohkem »

Essee

Essee on mittefiktsioonilise kunstilise proosa žanr, milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Essee · Näe rohkem »

Etnoloogia

Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Etnoloogia · Näe rohkem »

Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA

Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA, ka Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioon, akronüüm ALLEA, on Euroopa Nõukogu regiooni riikide teaduste akadeemiaid ühendav rahvusvaheline assotsiatsioon.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA · Näe rohkem »

Evolutsioonibioloogia

Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »

Farmakoloogia

Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Farmakoloogia · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Füüsika · Näe rohkem »

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Füsioloogia · Näe rohkem »

Fieldsi medal

Fieldsi medal Fieldsi medal (inglise keeles Fields Medal, ametliku nimetusega International Medal for Outstanding Discoveries in Mathematics – 'rahvusvaheline medal väljapaistvate avastuste eest matemaatika alal') on rahvusvaheline matemaatikaautasu, mida annab välja Rahvusvaheline Matemaatikaunioon iga nelja aasta tagant toimuvatel rahvusvahelistel matemaatikute kongressidel.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Fieldsi medal · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Filosoof · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Filosoofia · Näe rohkem »

François Magendie

Magendie 1822. aastal François Magendie (6. oktoober 1783 Bordeaux – 7. oktoober 1855 Sannois (Val-d'Oise) Pariisi lähedal) oli Prantsuse anatoom, arst ja füsioloog, keda loetakse eksperimentaalse farmakoloogia, toitumisteaduse ja füsioloogia rajajaks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja François Magendie · Näe rohkem »

Frank Burnet

Sir Frank Macfarlane Burnet (3. september 1899 – 31. august 1985) oli Austraalia viroloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Frank Burnet · Näe rohkem »

Franz Joseph Gall

Franz Joseph Gall Franz Joseph Gall (9. märts 1758 – 22. august 1828) oli saksa anatoom ja füsioloog, keda võib pidada neuropsühholoogia rajajaks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Franz Joseph Gall · Näe rohkem »

Friedrich Georg Wilhelm Struve

Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Friedrich Georg Wilhelm Struve · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm Bessel

Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor Christian Albrecht Jensen Friedrich Wilhelm Bessel (22. juuli 1784 Minden/Vestfaal – 17. märts 1846 Königsberg/Ida-Preisimaa) oli saksa astronoom, matemaatik, füüsik ja geodeet.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Friedrich Wilhelm Bessel · Näe rohkem »

Geneetik

Geneetik on teadlane, kes tegeleb geneetikaga.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geneetik · Näe rohkem »

Geograaf

Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geograaf · Näe rohkem »

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geograafia · Näe rohkem »

Geokeemia

Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geokeemia · Näe rohkem »

Geomorfoloogia

Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »

Georg Henrik von Wright

Georg Henrik von Wright (14. juuni 1916 Helsingi – 16. juuni 2003 Helsingi) oli Soome filosoof.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Georg Henrik von Wright · Näe rohkem »

Gerard De Geer

Gerard De Geer Gerard Jakob De Geer (20. november 1858 Stockholm – 24. juuli 1943 Stockholm) oli Rootsi geoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gerard De Geer · Näe rohkem »

Glatsioloogia

Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Glatsioloogia · Näe rohkem »

Gunnar Myrdal

Gunnar Myrdal (jaanuar 1964) Karl Gunnar Myrdal (rootsi keeles; 6. detsember 1898 Gustafs – 17. mai 1987 Danderydi vald) oli Rootsi majandusteadlane, sotsioloog ja poliitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gunnar Myrdal · Näe rohkem »

Gunnar Svärdson

Gunnar Svärdson (19. september 1914 – 6. november 1994) oli Rootsi ihtüoloog ja geneetik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gunnar Svärdson · Näe rohkem »

Gustaf Dalén

Gustaf Dalén Nils Gustaf Dalén (30. november 1869 Stenstorp – 9. detsember 1937 Lidingö) oli rootsi leiutaja ja tööstur, AGA asutaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gustaf Dalén · Näe rohkem »

Gustaf de Laval

thumb Karl Gustaf Patrik de Laval (9. mai 1845 Orsa – 2. veebruar 1913 Stockholm) oli rootsi leiutaja, insener ja tööstur.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gustaf de Laval · Näe rohkem »

Gustaf Erik Pasch

Gustaf Erik Pasch (kuni 1806 Berggren, 3. september 1788 Norrköping – 6. september 1862) oli rootsi keemik ja leiutaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gustaf Erik Pasch · Näe rohkem »

Hannes Alfvén

Hannes Alfvén Hannes Olof Gösta Alfvén (30. mai 1908 Norrköping – 2. aprill 1995 Djursholm, Danderydi vald) oli rootsi plasmafüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1970).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hannes Alfvén · Näe rohkem »

Hans Christian Ørsted

Hans Christian Ørsted Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hans Christian Ørsted · Näe rohkem »

Hans von Euler-Chelpin

Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin ka Hans von Euler-Chelpin ka Hans von Euler(15. veebruar 1873 Augsburg – 6. november 1964 Stockholm) oli Saksa päritolu Rootsi biokeemik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hans von Euler-Chelpin · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hapnik · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Happesademed · Näe rohkem »

Harlow Shapley

Harlow Shapley (2. november 1885 Nashville, Missouri osariik – 20. oktoober 1972 Boulder, Colorado) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Harlow Shapley · Näe rohkem »

Hüdrogeoloogia

Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Helge Backlund

Helge Götrik Backlund (vene keeles Хельге Гётрик Баклунд; 13. september (vkj 3. september) 1878 Tartu – 29. jaanuar 1958 Uppsala) oli rootsi päritolu Venemaa ja Rootsi geoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Helge Backlund · Näe rohkem »

Helsingi Ülikool

Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »

Hendrik Lorentz

… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hendrik Lorentz · Näe rohkem »

Henri Cartan

Henri Cartan (1968) Henri Paul Cartan (8. juuli 1904 Nancy –13. august 2008 Pariis) oli prantsuse matemaatik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Henri Cartan · Näe rohkem »

Henri Poincaré

Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Henri Poincaré · Näe rohkem »

Henrik Meinander

Henrik Meinander (2016) Henrik Meinander (2009) Carl Henrik Meinander (sündinud 19. mail 1960 Helsingis) on soomerootsi ajaloolane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Henrik Meinander · Näe rohkem »

Hermann Struve

Karl Hermann (von) Struve (3. oktoober 1854 – 12. august 1920) oli baltisaksa päritolu Venemaa ja Saksamaa astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hermann Struve · Näe rohkem »

Hermann Weyl

Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hermann Weyl · Näe rohkem »

Hugo de Vries

Hugo de Vries Hugo Marie de Vries (16. veebruar 1848 – 21. mai 1935) oli hollandi bioloog, kes rööbiti Carl Corrensi ja Erich von Tschermakiga taasavastas 1900.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hugo de Vries · Näe rohkem »

Humanitaarteadused

Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Humanitaarteadused · Näe rohkem »

Ideedeajalugu

Ideedeajalugu on ajalooliste uuringute valdkond inimeste veendumuste loomisest, säilitamisest, mõjust ja arengust ning laiemalt teaduslike ideede tekkest ja edasiarendamisest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ideedeajalugu · Näe rohkem »

Ihtüoloog

Ihtüoloog ehk kalateadlane on teadlane, kes tegeleb kalade uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ihtüoloog · Näe rohkem »

Ilkka Hanski

Ilkka Hanski (2009) Ilkka Aulis Hanski (14. veebruar 1953 – 10. mai 2016) oli soome ökoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ilkka Hanski · Näe rohkem »

Immunoloogia

Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Immunoloogia · Näe rohkem »

Indrek Martinson

Indrek Martinson (26. detsember 1937 Tartu – 14. november 2009 Södra Sandby) oli eesti päritolu Rootsi füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Indrek Martinson · Näe rohkem »

Infotehnoloogia

Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Infotehnoloogia · Näe rohkem »

Inseneriteadused

Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Inseneriteadused · Näe rohkem »

Ivar Afzelius

Johan Fredrik Ivar Afzelius (15. oktoober 1848 Uppsala – 30. oktoober 1921) oli Rootsi õigusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ivar Afzelius · Näe rohkem »

Ivar Ugi

Ivar Karl Ugi (9. september 1930 Kuressaare – 29. september 2005 München) oli Saksamaa keemik, kelle uurimisvaldkond oli põhiliselt orgaaniline keemia.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ivar Ugi · Näe rohkem »

Jaak Peetre

Jaak Peetre (29. juuli 1935 Tallinn – 1. aprill 2019 Lund) oli eesti päritolu Rootsi matemaatik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jaak Peetre · Näe rohkem »

Jacques Monod

Jacques Lucien Monod (9. veebruar 1910 Pariis, Prantsusmaa – 31. mai 1976 Cannes, Prantsusmaa) oli prantsuse biokeemik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jacques Monod · Näe rohkem »

James Van Allen

James Van Allen (7. september 1914 – 9. august 2006) oli Ameerika Ühendriikide astrofüüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja James Van Allen · Näe rohkem »

Jan Oort

Jan Hendrik Oort (28. aprill 1900 – 5. november 1992) oli Hollandi astronoom.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jan Oort · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

Jean Bourgain

Jean Bourgain, Belgia matemaatik Jean Bourgain (28. veebruar 1954 Oostende – 22. detsember 2018 Bonheiden, Belgia) oli Belgia matemaatik, Fieldsi medali kavaler ja matemaatikaalase läbimurde auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jean Bourgain · Näe rohkem »

Jekaterina Daškova

Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4. jaanuar) 1810 Moskva) oli vene vürstinna, kirjanik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jekaterina Daškova · Näe rohkem »

Jeremy J. Burdon

Jeremy James Burdon (sündinud 19. juunil 1950 Singapuris) on Austraalia fütopatoloog ja evolutsioonibioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jeremy J. Burdon · Näe rohkem »

Johan Afzelius

Johan Afzelius Johan Afzelius (1753 Larv, Västergötland – 20. mai 1837) oli rootsi keemik, kes on tuntud eelkõige Jöns Jacob Berzeliuse doktoritöö juhendajana.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Johan Afzelius · Näe rohkem »

Johan Backlund

Johan Oskar Backlund Spitzeri kosmoseteleskoobiga (2004) Johan Oskar Backlund (ka Jöns Oskar Backlund; (vene keeles Оскар Андреевич Баклунд; 28. aprill 1846 Länghem, Rootsi – 29. august (vkj 16. august) 1916 Pulkovo) oli Rootsi ja Venemaa astronoom. Johan Oskar Backlund on Rootsi taevamehaanikakoolkonna silmapaistvamaid esindajaid. Eriti tuntud on tema uurimused Encke komeedi liikumise kohta, mistõttu komeeti nimetatakse tänapäeval ka Encke-Backlundi komeediks. Johan Backlund lõpetas 1866. aastal Stockholmi kõrgema elementaarkooli ja 1872 Uppsala Ülikooli. Pärast ülikooli lõpetamist sai Backlund samas assistendi koha. Backlund kaitses 1874. aastal doktoriväitekirja astronoomias (teistel andmetel 1875). 1875. aastal valiti ta astronoomiadotsendiks. Alates 1876. aastast oli Backlundi karjäär seotud Venemaaga. Ta oli aastatel 1876–1879 Tartu ülikooli tähetorni observaator ning Tartu ülikooli matemaatikalektor. 1879. aastal palkas Pulkovo observatooriumi direktor Otto Wilhelm Struve Backlundi oma assistendiks. Hiljem jätkas ta tööd vaatlusastronoomina kuni aastani 1895, mil ta määrati observatooriumi direktoriks. Sellel ametikohal oli ta oma surmani 1916. aastal.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Johan Backlund · Näe rohkem »

John Broome

John Broome (sündinud 1947 Kuala Lumpuris) on Briti filosoof ja majandusteadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja John Broome · Näe rohkem »

John Ericsson

John Ericsson John Ericsson (rootsi Johan Eriksson; 31. juuli 1803 Långbanshyttan – 8. märts 1889 New York) oli rootsi päritolu Ameerika Ühendriikide leiutaja ja insener.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja John Ericsson · Näe rohkem »

Joseph-Louis Lagrange

Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Joseph-Louis Lagrange · Näe rohkem »

Juri Lotman

Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Juri Lotman · Näe rohkem »

Kai Siegbahn

1981 Kai Manne Börje Siegbahn (20. aprill 1918 Lund – 20. juuli 2007 Ängelholm) oli rootsi füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kai Siegbahn · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Karl von Frisch

Karl von Frisch (20. november 1886 – 12. juuni 1982) oli Austria zooloog, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Karl von Frisch · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keeleteadus · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiatehnoloogia

Keemiatehnoloogia (ka keemiline tehnoloogia, inglise chemical technology, chemical engineering) on teadus tooraine keemilisest töötlemisest tarbeaineteks (nt kaupadeks) ja tootmisvahenditeks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keemiatehnoloogia · Näe rohkem »

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Keskkonnateadus

Keskkonnateadus (vananenud kirjanduses ka enviroonika, environtoloogia) on interdistsiplinaarne teadus keskkonna füüsilise, keemilise ja bioloogiliste komponentide omavahelisest vastastikusest toimimisest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keskkonnateadus · Näe rohkem »

Konrad Lorenz

Konrad Zacharias Lorenz (7. november 1903 Viin – 27. veebruar 1989 Viin) oli Austria zooloog ja etoloog, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Konrad Lorenz · Näe rohkem »

Konstantin Konstantinovitš

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna – 4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Konstantin Konstantinovitš · Näe rohkem »

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kosmoloogia · Näe rohkem »

Kristallograafia

See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kristallograafia · Näe rohkem »

Kultuurigeograafia

Kultuurigeograafia on õpetus ruumilistest variatsioonidest kultuurirühmade vahel ning nende ruumilisest toimimisest ühiskonnas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kultuurigeograafia · Näe rohkem »

Kuninglik Tehnikainstituut

Kuninglik Tehnikainstituut (ka Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Kuninglik Tehnikaülikool, Stockholmi Tehnikaülikool, Stockholmi Tehnikainstituut; rootsi keeles Kungliga Tekniska högskolan, lühend KTH) on ülikool Rootsis Stockholmis.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kuninglik Tehnikainstituut · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kyōto auhind

Kyōto auhinnaga kaasnev medal Kyōto auhind (jaapani keeles 京都賞, Kyōto-shō) on Jaapani mitteriiklik rahvusvaheline auhind, elutööauhind kunstis ja teaduses.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kyōto auhind · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laev

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Laev · Näe rohkem »

Lantaan

Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lantaan · Näe rohkem »

Lars Valerian Ahlfors

pisi Lars Valerian Ahlfors (18. aprill 1907 Helsingis – 11. oktoober 1996 USA-s Pittsburghis) oli Soome päritolu matemaatik, kes alates 1946.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lars Valerian Ahlfors · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lühend

Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lühend · Näe rohkem »

Leonhard Euler

Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Leonhard Euler · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Liitium · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "​Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Lise Meitner

Lise Meitner (1946) Lise Meitner (17. november (levinud on ekslik sünnikuupäev 7. november) 1878 Viin – 27. oktoober 1968) oli silmapaistev Austria tuumafüüsik, kes koos Otto Frischiga kirjeldas 1939.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lise Meitner · Näe rohkem »

Londoni Kuninglik Selts

Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Londoni Kuninglik Selts · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Loogika · Näe rohkem »

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Loomastik · Näe rohkem »

Louis Agassiz

pisi Louis Agassize autogramm Jean Louis Rodolphe Agassiz (28. mai 1807 Môtier (praegu Haut-Vully vald), Šveits – 14. detsember 1873 Cambridge, Massachusetts, USA) oli paleontoloog, glatsioloog, geoloog ja Maa loodusloo uurimise väljapaistev uuendaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Louis Agassiz · Näe rohkem »

Louis de Broglie

Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Louis de Broglie · Näe rohkem »

Louis Pasteur

Louis Pasteur (27. detsember 1822 Dole – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja mikrobioloog, kes on tuntud vaktsineerimise, käärimise ja pastöriseerimise põhimõtete avastajana – neist viimane ongi tema järgi nimetatud.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Louis Pasteur · Näe rohkem »

Ludwig Boltzmann

Ludwig Boltzmann Ludwig Boltzmann (20. veebruar 1844 Viin – 5. september 1906) oli Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ludwig Boltzmann · Näe rohkem »

Maateadus

Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Maateadus · Näe rohkem »

Manne Siegbahn

Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro – 26. september 1978 Ängelholm) oli rootsi füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Manne Siegbahn · Näe rohkem »

Marie Curie

Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Marie Curie · Näe rohkem »

Marssal

Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Marssal · Näe rohkem »

Mary Leakey

Mary Douglas Leakey (neiupõlvenimi Nicol; 6. veebruar 1913 – 9. detsember 1996) oli briti arheoloog ja antropoloog, kes avastas kivistunud ''Proconsul'''i kolju.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mary Leakey · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Matemaatika · Näe rohkem »

Max Born

Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Max Born · Näe rohkem »

Max Planck

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Max Planck · Näe rohkem »

Max von Laue

Max von Laue Max Theodor Felix von Laue (9. oktoober Pfaffendorf 1879 – 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Max von Laue · Näe rohkem »

Mükoloogia

Mükoloogia ehk seeneteadus on seeni uuriv teadusharu.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mükoloogia · Näe rohkem »

Müstika

Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Müstika · Näe rohkem »

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Meditsiin · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Meregeoloogia

Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Meregeoloogia · Näe rohkem »

Metseenlus

Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Metseenlus · Näe rohkem »

Michael Faraday

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Michael Faraday · Näe rohkem »

Mihhail Lomonossov

Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mihhail Lomonossov · Näe rohkem »

Mikrobioloogia

Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mikrobioloogia · Näe rohkem »

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »

Molekulaarkineetiline teooria

Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Molekulaarkineetiline teooria · Näe rohkem »

Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nanotehnoloogia · Näe rohkem »

Nathan Söderblom

Nathan Söderblomi büst Kungsholmeni kirikus Stockholmis Lars Olof Jonathan (Nathan) Söderblom (15. jaanuar 1866 Trönö, Hälsingland – 12. juuli 1931 Uppsala) oli rootsi vaimulik, alates 1914.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nathan Söderblom · Näe rohkem »

Neurobioloogia

Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Neurobioloogia · Näe rohkem »

Neuropsühholoogia

Neuropsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib aju struktuuri ja funktsioonide seotust erinevate psühholoogilistele protsesside ja käitumisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Neuropsühholoogia · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nikkel · Näe rohkem »

Nikolai Vorontsov

Nikolai Vorontsov (Николай Николаевич Воронцов, 1. jaanuar 1934 Moskva – 3. märts 2000 Moskva) oli vene zooloog, ökoloog, geneetik ja poliitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nikolai Vorontsov · Näe rohkem »

Nils Herlitz

Nils Herlitz (1950) Nils Herlitzi hauakivi Djursholmi kalmistul Nils Herlitz (7. august 1888 Stockholm – 9. veebruar 1978) oli Rootsi jurist ja poliitik, Mõõduka Koalitsioonipartei liige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nils Herlitz · Näe rohkem »

Nobeli auhind

Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nobeli auhind · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Nobeli keemiaauhind

Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nobeli keemiaauhind · Näe rohkem »

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Okeanograafia · Näe rohkem »

Olavi Granö

Olavi Granö Olavi Johannes Granö (27. mai 1925 Helsingi – 19. aprill 2013) oli soome geograaf.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Olavi Granö · Näe rohkem »

Olga Botner

Olga Botner, Taani-Rootsi füüsik füüsikaauhinna laureaatide esitlemine: ettekandja Olga Botner Olga Botner (sündinud 23. aprillil 1953 Varssavis) on Taani ja Rootsi füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Olga Botner · Näe rohkem »

Olof Swartz

Olof Swartz (umbes 1810) Olof Peter Swartz (21. september 1760 Norrköping – 19. september 1818 Stockholm) oli rootsi botaanik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Olof Swartz · Näe rohkem »

Osakestefüüsika

Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »

Oscar Montelius

Gustav Oscar August Montelius (9. september 1843 – 4. november 1921) oli rootsi arheoloog, kes tegeles Euroopa esiaja uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Oscar Montelius · Näe rohkem »

Oskar Kleini medal

Oskar Kleini mälestusloeng, ka Oskar Kleini medal, on teadusauhind, mida annab välja Stockholmi Ülikool.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Oskar Kleini medal · Näe rohkem »

Otto Hahn

Otto Emil Hahn (8. märts 1879 – 28. juuli 1968) oli saksa keemik ning tuumakeemia ja radioaktiivsuse uurimise teerajaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Otto Hahn · Näe rohkem »

Otto Wilhelm von Struve

Otto Wilhelm von Struve. Ivan Kramskoi portree (1886) Otto Wilhelm von Struve (7. mai 1819 Tartu – 14. aprill 1905 Karlsruhe) oli baltisaksa päritolu Venemaa astronoom.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Otto Wilhelm von Struve · Näe rohkem »

Paleoökoloogia

Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleoökoloogia · Näe rohkem »

Paleobotaanika

lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleobotaanika · Näe rohkem »

Paleolimnoloogia

Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleolimnoloogia · Näe rohkem »

Paleontoloogia

Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleontoloogia · Näe rohkem »

Paleozooloogia

Paleozooloogia on paleontoloogia haru, mis keskendub fossiilsete loomade uurimisele.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleozooloogia · Näe rohkem »

Paul Crutzen

Paul Jozef Crutzen (3. detsember 1933 Amsterdam – 28. jaanuar 2021) oli hollandi keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paul Crutzen · Näe rohkem »

Paul Ehrlich

Paul Ehrlich (14. märts 1854 – 20. august 1915) oli Saksa arst ja arstiteadlane, kes spetsialiseerus hematoloogiale, immunoloogiale ja antimikroobsele keemiaravile.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paul Ehrlich · Näe rohkem »

Paul Greengard

Paul Greengard (11. detsember 1925 – 13. aprill 2019) oli Ameerika neuroloog, tuntud neuronite molekulaar- ja rakufunktsiooni puudutava töö poolest.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paul Greengard · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Pehr von Afzelius

Pehr von Afzelius Pehr von Afzelius (1816. aastani Pehr Afzelius; 1760 Larv, Västergötland – 2. detsember 1843 Uppsala) oli rootsi arstiteadlane ja arst, loodusteadlase Adam Afzeliuse ja keemik Johan Afzeliuse vend.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pehr von Afzelius · Näe rohkem »

Pehr Wilhelm Wargentin

Otto Henrik Wallgreni litograafia Carl Fredrich Branderi originaali järgi. ''Pehr Wargentin''. 1849 Mikael Andree. Pehr Wilhelm Wargentin. 1927 Pehr Wilhelm Wargentin (1879. aasta portree) Pehr Wilhelm Wargentin (22. september 1717 Sunne – 13. detsember 1783 Stockholm) oli rootsi astronoom ja statistik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pehr Wilhelm Wargentin · Näe rohkem »

Pierre-Simon Laplace

Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »

Pjotr Kapitsa

Pjotr Kapitsa 1964. aastal Pjotr Leonidovitš Kapitsa (Пётр Леонидович Капица; 9. juuli 1894 Kroonlinn – 8. aprill 1984 Moskva) oli vene füüsik, kes avastas 1937.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pjotr Kapitsa · Näe rohkem »

Polaaruurimine

Briti Antarktika-uurija Ernest Shackletoni skulptuur Londonis Royal Geographical Society peakorteri ees, mis kujutab polaaruurija riietust vastavuses polaaralade karmidele ilmatingimustele 1910. aastatel Polaaruurimine on Maa polaaralade – Arktika piirkonna ja Antarktise – uurimisprotsess.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Polaaruurimine · Näe rohkem »

Politoloogia

Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Politoloogia · Näe rohkem »

Prantsuse Teaduste Akadeemia

Prantsuse Teaduste Akadeemia (prantsuse Académie des sciences) on 1666 asutatud Prantsusmaa riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia); ühtlasi Prantsusmaa Instituudi üks viiest akadeemiast.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Prantsuse Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Raadioastronoomia

Very Large Array raadioteleskoopide komplekt, USA New Mexico osariik Raadioastronoomia on astronoomia haru, mis uurib taevakehadelt ja Universumist tulevaid raadiolaineid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Raadioastronoomia · Näe rohkem »

Ragnar Frisch

Ragnar Anton Kittil Frisch (3. märts 1895 Kristiaania – 31. jaanuar 1973 Oslo) oli norra majandusteadlane, Oslo ülikooli majandusprofessor, esimene Nobeli majandusauhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ragnar Frisch · Näe rohkem »

Ragnar Granit

Ragnar Arthur Granit (30. oktoober 1900 – 12. märts 1991) oli Soome-Rootsi füsioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ragnar Granit · Näe rohkem »

Rakubioloogia

Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rakubioloogia · Näe rohkem »

René Just Haüy

René Just Haüy René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée – 1. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja René Just Haüy · Näe rohkem »

Richard Owen

Richard Owen Richard Owen (20. juuli 1804 Lancaster – 18. detsember 1892) oli inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Richard Owen · Näe rohkem »

Richard Villems

Richard Villems 2010. aastal Richard Villems (sündinud 28. novembril 1944 Pärnus) on eesti geneetik, Tartu Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987), Eesti Teaduste Akadeemia president 2004–2014.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Richard Villems · Näe rohkem »

Risto Näätänen

Risto Näätänen Risto Kalervo Näätänen (14. juuni 1939 Helsingi – 5. oktoober 2023 Helsingi) oli soome psühholoogiateadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Risto Näätänen · Näe rohkem »

Robert Koch

Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Robert Koch · Näe rohkem »

Roger-Maurice Bonnet

prantsuse astrofüüsik Roger-Maurice Bonnet (sündinud 23. detsembril 1937 Prantsusmaal Essonne'i departemangus Dourdanis) on prantsuse astrofüüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Roger-Maurice Bonnet · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks

Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks (rootsi keeles: Sveriges Riksbanks pris i ekonomisk vetenskap till Alfred Nobels minne), sageli nimetatakse seda ka Nobeli majandusauhinnaks, erineb Nobeli auhindadest selle poolest, et see auhind ei ole loodud Alfred Nobeli tahte avaldusena.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks · Näe rohkem »

Sõukruvi

Sõukruvi Sõukruvi laba Sõukruvi ehk laevakruvi (venekeelse laenuna laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sõukruvi · Näe rohkem »

Shaw' auhind

Shaw' auhind (inglise keeles Shaw Prize) on rahvusvaheline teadusauhind avastuste ja saavutuste eest astronoomia, eluteaduste ja meditsiini ning matemaatika valdkonnas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Shaw' auhind · Näe rohkem »

Shin'ichirō Tomonaga

Shin'ichirō Tomonaga (朝永 振一郎 Tomonaga Shin'ichirō, 31. märts 1906 Tokyo – 8. juuli 1979) oli jaapani füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Shin'ichirō Tomonaga · Näe rohkem »

Sigurd Curman

Jon Sigurd Curman (29. aprill 1879 Stockholm — 14. veebruar 1966 Solna) oli Rootsi arhitektuuriajaloo professor, riigiantikvaar ja kirikute restauraator.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sigurd Curman · Näe rohkem »

Siméon Denis Poisson

Siméon Poisson Parun Siméon Denis Poisson (21. juuni 1781 – 25. aprill 1840) oli prantsuse matemaatik, insener ja füüsik, kellel on palju olulisi teaduslikke saavutusi.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Siméon Denis Poisson · Näe rohkem »

Sise-Aasia

Sise-Aasia ehk Tsentraal-Aasia on piirkond Aasia keskosas, mis hõlmab põhiliselt Mongoolia ja Lääne-Hiina.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sise-Aasia · Näe rohkem »

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalteadused · Näe rohkem »

Sotsioloog

Sotsioloog on sotsiaalteadlane, kes tegeleb sotsioloogiaga.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sotsioloog · Näe rohkem »

Sten Karling

Sten Ingvar Karling (13. jaanuar 1906 Barberton, Ohio, USA – 10. detsember 1987 Stockholm, Rootsi) oli rootsi kunstiteadlane ja kunstikriitik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sten Karling · Näe rohkem »

Stephen R. Carpenter

järveökoloog ja limnoloog Stephen Russell Carpenter (sündinud 5. juulil 1952 Kansas Citys) on USA järveökoloog ja limnoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Stephen R. Carpenter · Näe rohkem »

Sune Bergström

Karl Sune Detlof Bergström (10. jaanuar 1916 Stockholm – 15. august 2004) oli rootsi biokeemik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sune Bergström · Näe rohkem »

Svante Arrhenius

Svante Arrhenius, täisnimega Svante August Arrhenius (19. veebruar 1859 Viki linnus, Rootsi – 2. oktoober 1927 Stockholm), oli Rootsi füüsik ja keemik, kes formuleeris elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Svante Arrhenius · Näe rohkem »

Svante Pääbo

Svante Pääbo (sündinud 20. aprillil 1955 Stockholmis) on eesti juurtega rootsi geneetik, üks paleogeneetika rajajatest, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Svante Pääbo · Näe rohkem »

Sven Hedin

Sven Hedin Sven Anders Hedin (19. veebruar 1865 Stockholm – 26. november 1952 Stockholm) oli rootsi maadeuurija ja geograaf.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sven Hedin · Näe rohkem »

Sven Olving

Sven Olving, 2012 Sven Olving (sünninimi Sven Grünreich; 11. september 1928 Tallinn – 1. märts 2016 Göteborg) oli eesti päritolu Rootsi füüsik ja tehnikateadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sven Olving · Näe rohkem »

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu observatoorium

Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tartu observatoorium · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teadus · Näe rohkem »

Tehisintellekt

Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tehisintellekt · Näe rohkem »

Teleskoop

Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teleskoop · Näe rohkem »

Teoloog

Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teoloog · Näe rohkem »

Teosoofia

Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teosoofia · Näe rohkem »

Terry Callaghan

Terry Vincent Callaghan (sündinud 11. märtsil 1945) on Briti ökoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Terry Callaghan · Näe rohkem »

Theodor Svedberg

Theodor Svedberg (30. august 1884 – 25. veebruar 1971) oli rootsi keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Theodor Svedberg · Näe rohkem »

Thomas Alva Edison

Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 – 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Thomas Alva Edison · Näe rohkem »

Thomas Huxley

Thomas Henry Huxley (4. mai 1825 Ealing – 29. juuni 1895 Eastbourne) oli inglise loodusteadlane, kes oli tuline Charles Darwini evolutsiooniteooria pooldaja – seetõttu on teda nimetatud ka Darwini buldogiks.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Thomas Huxley · Näe rohkem »

Thomas Telford

Thomas Telford (graveeritud portree 1840. aastatest) Pontcysyllte akvedukt (foto 2005) Thomas Telford (9. august 1757 – 2. september 1834) oli šoti ehitusinsener, arhitekt ja sillaehitaja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Thomas Telford · Näe rohkem »

Torsten Wiesel

Torsten Nils Wiesel (sündinud 3. juunil 1924) on Rootsi neurofüsioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Torsten Wiesel · Näe rohkem »

Tunnetusteadus

Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tunnetusteadus · Näe rohkem »

Tuulium

Tuulium (sümbol Tm) on keemiline element järjenumbriga 69.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tuulium · Näe rohkem »

Tuumafüüsika

Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »

Ulf von Euler

Ulf Svante von Euler (7. veebruar 1905 – 9. märts 1983) oli Rootsi füsioloog ja farmakoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ulf von Euler · Näe rohkem »

Võrdlev anatoomia

Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Võrdlev anatoomia · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Venemaa · Näe rohkem »

Viktor Hambardzumjan

Viktor Hambardzumjan 100-drammisel pangatähel Viktor Hambardzumjan (armeenia keeles Վիկտոր Համբարձումյան); venepäraselt Viktor Amazaspovitš Ambartsumjan (vene keeles Виктор Амазаспович Амбарцумян), BGN/PCGNi latinisatsioonis inglispäraselt Viktor Hambardzumyan; 18. september (vkj 5. september) 1908 Thbilisi – 12. august 1996, Bjurakan, Armeenia) oli armeenia teadlane, üks teoreetilise astrofüüsika rajajaid. Hambardzumjan töötas tähtede ja udukogude füüsika, täheastronoomia, tähesüsteemide dünaamika ning tähtede ja galaktikate kosmogoonia valdkonna, samuti andis ta panuse matemaatilisse füüsikasse. Ta rajas Bjurakani observatooriumi. Aastatel 1961–1964 oli Viktor Hambardzumjan Rahvusvahelise Astronoomialiidu president, 1966–1972 (kaks korda järjest) Rahvusvahelise Teadusliitude Nõukogu (International Council of Scientific Unions) president.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Viktor Hambardzumjan · Näe rohkem »

Viktor Mutt (biokeemik)

Viktor Mutt, ka Victor Mutt (29. detsember 1923 Tartu – 9. september 1998 Stockholm) oli eesti päritolu Rootsi arstiteadlane ja biokeemik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Viktor Mutt (biokeemik) · Näe rohkem »

Vulkanoloog

Vulkanoloog on geoloog, kes on spetsialiseerunud vulkanoloogiale ehk vulkaanide uurimisele.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Vulkanoloog · Näe rohkem »

Wilhelm Ostwald

Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wilhelm Ostwald · Näe rohkem »

Wilhelm Ramsay

Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wilhelm Ramsay · Näe rohkem »

Wilhelm Röntgen

Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wilhelm Röntgen · Näe rohkem »

William Herschel

Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja William Herschel · Näe rohkem »

William Thomson

William Thomson, esimene parun Kelvin (Largsi parun Kelvin), tuntud kui lord Kelvin, (26. juuni 1824 Belfast – 17. detsember 1907 Largs) oli iiri-šoti füüsik, matemaatik ja insener.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja William Thomson · Näe rohkem »

Wolfgang Pauli

pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wolfgang Pauli · Näe rohkem »

Zhang Miman

Zhang Miman (ka Chang Mee-mann, hiina 张弥曼; sündinud 17. aprillil 1936 Nanjing Shis) on hiina paleoihtüoloog ja evolutsioonibioloog.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Zhang Miman · Näe rohkem »

1739

1739.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1739 · Näe rohkem »

1747

1747.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1747 · Näe rohkem »

1762

1762.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1762 · Näe rohkem »

1798

1798.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1798 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 18. sajand · Näe rohkem »

1810

1810.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1810 · Näe rohkem »

1816

1816.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1816 · Näe rohkem »

1833

1833.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1833 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1850 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1876 · Näe rohkem »

1877

1877.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1877 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1878 · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1879 · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1881 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1897 · Näe rohkem »

1899

1899.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1899 · Näe rohkem »

1901

1901.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1901 · Näe rohkem »

1904

1904.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1904 · Näe rohkem »

1909

1909.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1909 · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1914 · Näe rohkem »

1936

1936.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1936 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1938 · Näe rohkem »

1947

1947.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1947 · Näe rohkem »

1951

1951.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1951 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1960 · Näe rohkem »

1969

1969.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1969 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1979 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1982 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1983 · Näe rohkem »

1984

1984.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1984 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1985 · Näe rohkem »

1986

1986.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1986 · Näe rohkem »

1987

1987.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1987 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1988 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1989 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1990 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1991 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1993 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2000 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2004 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2007 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2010 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2011 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2013 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kungliga Vetenskapsakademien, Rootsi KTA, Rootsi Kuninglik TA, Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, Rootsi Teaduste Akadeemia, Rootsi kuninglik teaduste akadeemia.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva