Sisukord
101 suhted: Alan Altraja, Anatoomia, Apoptoos, Arst, B-hepatiidi viirus, BBC, Diferentseerumine, Eesnäärme kartsinoom, Eesti, Eesti NSV, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, Elund, Emakakaelavähk, Endoskoopia, Epiteelkude, Etanool, Galenos, Haigus, Hele Everaus, Hiir, Hippokrates, Hormoonid, Hormoonravi, Iiveldus, Immuunpuudulikkus, Ioniseeriv kiirgus, Jämesoolevähk, Kantserogeenid, Kartsinoom, Kasvaja, Kasvaja supressorgeenid, Kasvaja tüvirakud, Küülik, Kõhunäärmevähk, Keemiaravi, Kiiritusravi, Kilpnäärmevähk, Kopsuvähk, Kos, Kude, Kukkurkurat, Laps, Läänemaailm, Lümfoidkude, Leukeemia, Li-Fraumeni sündroom, Maksatsirroos, Mammograafia, Maovähk, Mürgistus, ... Laienda indeks (51 rohkem) »
- Onkoloogia
- Vähk
Alan Altraja
Alan Altraja (sündinud 31. detsembril 1965) on eesti arst ja arstiteadlane, Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja, pulmonoloogia professor.
Vaata Vähk (haigus) ja Alan Altraja
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Vähk (haigus) ja Anatoomia
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Vaata Vähk (haigus) ja Apoptoos
Arst
Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.
Vaata Vähk (haigus) ja Arst
B-hepatiidi viirus
B-hepatiidi virionid B-hepatiidi viirus (HBV, hepatiidi B viirus) on väike DNA viirus, mis kuulub Hepadnaviridae sugukonda.
Vaata Vähk (haigus) ja B-hepatiidi viirus
BBC
BBC (British Broadcasting Corporation) on Suurbritannia avalik-õiguslik televisiooni- ja ringhäälingukontsern, mis edastab saateid üle maailma.
Vaata Vähk (haigus) ja BBC
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Vaata Vähk (haigus) ja Diferentseerumine
Eesnäärme kartsinoom
Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Vähk (haigus) ja Eesnäärme kartsinoom
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Vähk (haigus) ja Eesti
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Vähk (haigus) ja Eesti NSV
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) on mittetulundusühing, mille eesmärgiks ja ülesandeks on abistada ja toetada perekondi, kui lapsel on vähk, parandada nende laste hoolekannet ja teadvustada sotsiaalse kaitse vajadust.
Vaata Vähk (haigus) ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Vähk (haigus) ja Elund
Emakakaelavähk
Emakakaelavähi 0-staadium Emakakaelavähk (ladina keeles carcinoma cervicis uteri) on emakakaela pahaloomuline kasvaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Emakakaelavähk
Endoskoopia
Endoskoopia on meetod keha sisse nägemiseks ilma seda kahjustamata.
Vaata Vähk (haigus) ja Endoskoopia
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Vaata Vähk (haigus) ja Epiteelkude
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Vähk (haigus) ja Etanool
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Vaata Vähk (haigus) ja Galenos
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Vaata Vähk (haigus) ja Haigus
Hele Everaus
Hele Everaus (sündinud 5. jaanuaril 1953 Tartus) on hematoloogiale spetsialiseerunud eesti arst, arstiteadlane ja poliitik, XIV Riigikogu liige.
Vaata Vähk (haigus) ja Hele Everaus
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Vähk (haigus) ja Hiir
Hippokrates
Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Hippokrates
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Vähk (haigus) ja Hormoonid
Hormoonravi
Hormoonravi on hormoonide kasutamine ravieesmärkidel.
Vaata Vähk (haigus) ja Hormoonravi
Iiveldus
Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.
Vaata Vähk (haigus) ja Iiveldus
Immuunpuudulikkus
Immuunpuudulikkus, ka immuunkompromiteritus, on seisund, mille puhul immuunsüsteemi võime võidelda nakkushaiguste ja vähi vastu on nõrgenenud või puudub täielikult.
Vaata Vähk (haigus) ja Immuunpuudulikkus
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Vaata Vähk (haigus) ja Ioniseeriv kiirgus
Jämesoolevähk
Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk (ladina keeles carcinoma coli / carcinoma recti) on umbsoole, käärsoole või pärasoole piirkonnast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Jämesoolevähk
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Vaata Vähk (haigus) ja Kantserogeenid
Kartsinoom
Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.
Vaata Vähk (haigus) ja Kartsinoom
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Vaata Vähk (haigus) ja Kasvaja
Kasvaja supressorgeenid
Kasvajavastane geen (ka tuumorsupressorgeen) on geen, mis juhib oma produktide kaudu rakkude jagunemist.
Vaata Vähk (haigus) ja Kasvaja supressorgeenid
Kasvaja tüvirakud
Kasvaja tüvirakud on kasvaja rakud, millel on oma populatsiooni säilitamise ja diferentseerumise võime.
Vaata Vähk (haigus) ja Kasvaja tüvirakud
Küülik
Küülik (Oryctolagus cuniculus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Küülik
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Kõhunäärmevähk
Keemiaravi
keel.
Vaata Vähk (haigus) ja Keemiaravi
Kiiritusravi
Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.
Vaata Vähk (haigus) ja Kiiritusravi
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähiks ehk kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks ehk kilpnäärme kartsinoomiks (struma maligna, carcinoma glandulae thyroideae, neoplasma malignum glandulae thyreoideae) nimetatakse osade loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kilpnäärme kasvajate (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat haiguste rühma.
Vaata Vähk (haigus) ja Kilpnäärmevähk
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Vaata Vähk (haigus) ja Kopsuvähk
Kos
Kos (uuskreeka keeles Κως, vanakreeka keeles Κῶς) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere kaguosas Lõuna-Sporaadides.
Vaata Vähk (haigus) ja Kos
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Vähk (haigus) ja Kude
Kukkurkurat
Kukkurkurat (Sarcophilus harrisii) on imetajaliik kukkurkärplaste sugukonnast, sugukonna suurim praegu elav esindaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Kukkurkurat
Laps
Lapsed Vietnamis Lapsed Keenia lapsed Laps on inimene, kes ei ole veel täiskasvanu.
Vaata Vähk (haigus) ja Laps
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Vähk (haigus) ja Läänemaailm
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Vaata Vähk (haigus) ja Lümfoidkude
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Vaata Vähk (haigus) ja Leukeemia
Li-Fraumeni sündroom
Li-Fraumeni sündroom on haruldane autosomaalse dominantse pärandumistüübiga sündroom, mille puhul kasvajad võivad areneda samal ajal erinevates elundites.
Vaata Vähk (haigus) ja Li-Fraumeni sündroom
Maksatsirroos
Vasakul on normaalne ja paremal haigestunud maks Maksatsirroos (ladina keeles cirrhosis hepatis) on krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke.
Vaata Vähk (haigus) ja Maksatsirroos
Mammograafia
Mammograafia ka mammograafiauuring ja mammograafiline uuring (ladina keeles mammographia) on meditsiinis (radioloogia) ja veterinaarias kasutatav piltdiagnostika vorm, mille käigus tehakse tavaliselt rinnanäärme (imeti) röntgenipilt ja -uuring.
Vaata Vähk (haigus) ja Mammograafia
Maovähk
Maovähk on vähk, mis areneb mao limaskestast.
Vaata Vähk (haigus) ja Maovähk
Mürgistus
Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.
Vaata Vähk (haigus) ja Mürgistus
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Vaata Vähk (haigus) ja Medicina
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Vähk (haigus) ja Meditsiin
Mees
Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).
Vaata Vähk (haigus) ja Mees
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Vähk (haigus) ja Melanoom
Merisiga
Merisiga (Cavia porcellus L.) on näriliste seltsi merisigalaste sugukonda kuuluv loom.
Vaata Vähk (haigus) ja Merisiga
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Vaata Vähk (haigus) ja Metastaseerumine
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Vähk (haigus) ja Mutatsioon
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Vaata Vähk (haigus) ja Naine
Oksendamine
Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.
Vaata Vähk (haigus) ja Oksendamine
Onkogeen
Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.
Vaata Vähk (haigus) ja Onkogeen
Onkogenoomika
pmid.
Vaata Vähk (haigus) ja Onkogenoomika
Onkoloogia
Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.
Vaata Vähk (haigus) ja Onkoloogia
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Vähk (haigus) ja Organism
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Vähk (haigus) ja Peaaju
Peeter Padrik (arst)
Peeter Padrik 2021. aastal Arvamusfestivalil Peeter Padrik (sündinud 2. veebruaril 1966 Tartus) on eesti arstiteadlane ja onkoloog.
Vaata Vähk (haigus) ja Peeter Padrik (arst)
Pehmete kudede sarkoomid
Kompuutertomograafi pilt diferentseerunud pehmete kudede sarkoomist lapse vasakus kopsus Pehmete kudede sarkoomid on väga harva esinevad pahaloomulised kasvajad ehk vähkkasvajad, mille hulka kuulub enam kui 50 histoloogilist tüüpi.
Vaata Vähk (haigus) ja Pehmete kudede sarkoomid
Proto-onkogeen
Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid (inglise proto-oncogene) on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm (sh kasvuregulaatorid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid jpt), mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähirakuks.
Vaata Vähk (haigus) ja Proto-onkogeen
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Vaata Vähk (haigus) ja Raadium
Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus
püsti Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus ehk Rahvusvaheline Vähiuurimise AgentuurVäino Sinisalu, Kas mobiiltelefoni kasutajatel on suurem oht haigestuda ajukasvajasse?, lk 310, Eesti Arst 2011; 90(7):309–310 (lühend IARC) on Maailma Terviseorganisatsiooni allasutus, mis asutati mais 1965 ja mille tegevuse põhieesmärgiks onpahaloomuliste kasvajate riskide ja tekkepõhjuste uurimise juhtimine ja koordineerimine.
Vaata Vähk (haigus) ja Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Vähk (haigus) ja Rakk
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Vähk (haigus) ja Röntgenikiirgus
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Vaata Vähk (haigus) ja Rinnavähk
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Vähk (haigus) ja Rooma riik
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vaata Vähk (haigus) ja Sapipõis
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk on söögitoru pahaloomuline kasvaja.
Vaata Vähk (haigus) ja Söögitoruvähk
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Vaata Vähk (haigus) ja Seljaaju
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Vaata Vähk (haigus) ja Sidekude
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Vaata Vähk (haigus) ja Sool (anatoomia)
Suitsetamine
Piipu suitsetav mees nikotiinisõltuvusest Suitsetamine (ka tubakasuitsetamine) on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.
Vaata Vähk (haigus) ja Suitsetamine
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Vaata Vähk (haigus) ja T-lümfotsüüdid
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Vähk (haigus) ja Tallinn
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Vähk (haigus) ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tõenduspõhine meditsiin
Tõenduspõhine meditsiin (inglise keeles evidence-based medicine, lüh EBM) ka teaduslikult põhjendatud meditsiin on valdavalt humaanmeditsiinis rakendatav mudel, mille praktiseerijad peaksid meditsiinilisi otsuseid tegema parimate teaduslikult saadud tõendite alusel.
Vaata Vähk (haigus) ja Tõenduspõhine meditsiin
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut (TAI) on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub eri allikatest pärit usaldusväärset teavet Eesti rahvastiku tervise kohta.
Vaata Vähk (haigus) ja Tervise Arengu Instituut
Tomograafia
Kompuutertomograafia abil loodud kujutis Tomograafia (kreeka keeles τομογραφία, inglise keeles tomography) on kujutise saamine keha teatava koha (rist)lõikest (inglise keeles cross section).
Vaata Vähk (haigus) ja Tomograafia
Trauma
Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.
Vaata Vähk (haigus) ja Trauma
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Vähk (haigus) ja Ultraviolettkiirgus
Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser
Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser ka Tallinna Vabariiklik Onkoloogia Dispanser (lüh VTOD) oli üks kahest Eesti NSV-s tegutsenud onkoloogiadispanserist, see avati 15. detsembril 1945.
Vaata Vähk (haigus) ja Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Vähk (haigus) ja Valgud
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Vähk (haigus) ja Valgus
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Vähk (haigus) ja Vana-Kreeka
Vähi biomarkerid
Vähi biomarkerid on biomolekulid, mida leidub veres, teistes kehavedelikes või kudedes.
Vaata Vähk (haigus) ja Vähi biomarkerid
Vähi immunoteraapia
Vähi immunoteraapia on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise.
Vaata Vähk (haigus) ja Vähi immunoteraapia
Vähimudel
Vähimudel ehk vähi jäljendaja on inimese vähi sarnane katseobjekt, mille peal enne kliinilisi katsetusi testitakse vähiravimi kandidaate.
Vaata Vähk (haigus) ja Vähimudel
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Vaata Vähk (haigus) ja Vähirakk
Vähiregister
Eesti Vähiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on vähijuhtude andmete töötlemine vähi esinemise ja vähihaigete elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, vähitõrjemeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks, samuti haigestumuse statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.
Vaata Vähk (haigus) ja Vähiregister
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Vähk (haigus) ja Vähk (haigus)
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Vähk (haigus) ja Viirused
Wilmsi tuumor
Wilmsi tuumor ehk nefroblastoom ehk embrüonaalne vähk on kaasasündinud neerukasvaja, mis ei pruugi väljenduda vastsündinueas.
Vaata Vähk (haigus) ja Wilmsi tuumor
1970
1970.
Vaata Vähk (haigus) ja 1970
2015
2015.
Vaata Vähk (haigus) ja 2015
Vaata ka
Onkoloogia
- Anaplaasia
- Düsplaasia
- Glioblastoom
- Kasvaja
- Keemiaravi
- Koerte võime avastada vähki
- Mesenhüüm-epiteel-üleminek
- Metaplaasia
- Metastaas
- Neuroonkoloogia
- Onkoloogia
- Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon: Onkoloogia
- Ringlevad kasvajarakud
- TIL-rakk
- Tuumorilüüsi sündroom
- Vähi üleelanu
- Vähi biomarkerid
- Vähi-testise antigeenid
- Vähk (haigus)
Vähk
- Anaplastiline oligodendroglioom
- Glioblastoom
- Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed
- Li-Fraumeni sündroom
- Melanoom
- Vähiravi
- Vähk (haigus)
Tuntud ka kui Vähkkasvaja, Vähktõbi.