Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Vähk (haigus)

Index Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Sisukord

  1. 101 suhted: Alan Altraja, Anatoomia, Apoptoos, Arst, B-hepatiidi viirus, BBC, Diferentseerumine, Eesnäärme kartsinoom, Eesti, Eesti NSV, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, Elund, Emakakaelavähk, Endoskoopia, Epiteelkude, Etanool, Galenos, Haigus, Hele Everaus, Hiir, Hippokrates, Hormoonid, Hormoonravi, Iiveldus, Immuunpuudulikkus, Ioniseeriv kiirgus, Jämesoolevähk, Kantserogeenid, Kartsinoom, Kasvaja, Kasvaja supressorgeenid, Kasvaja tüvirakud, Küülik, Kõhunäärmevähk, Keemiaravi, Kiiritusravi, Kilpnäärmevähk, Kopsuvähk, Kos, Kude, Kukkurkurat, Laps, Läänemaailm, Lümfoidkude, Leukeemia, Li-Fraumeni sündroom, Maksatsirroos, Mammograafia, Maovähk, Mürgistus, ... Laienda indeks (51 rohkem) »

  2. Onkoloogia
  3. Vähk

Alan Altraja

Alan Altraja (sündinud 31. detsembril 1965) on eesti arst ja arstiteadlane, Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja, pulmonoloogia professor.

Vaata Vähk (haigus) ja Alan Altraja

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Vaata Vähk (haigus) ja Anatoomia

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Vaata Vähk (haigus) ja Apoptoos

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Vaata Vähk (haigus) ja Arst

B-hepatiidi viirus

B-hepatiidi virionid B-hepatiidi viirus (HBV, hepatiidi B viirus) on väike DNA viirus, mis kuulub Hepadnaviridae sugukonda.

Vaata Vähk (haigus) ja B-hepatiidi viirus

BBC

BBC (British Broadcasting Corporation) on Suurbritannia avalik-õiguslik televisiooni- ja ringhäälingukontsern, mis edastab saateid üle maailma.

Vaata Vähk (haigus) ja BBC

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Vaata Vähk (haigus) ja Diferentseerumine

Eesnäärme kartsinoom

Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.

Vaata Vähk (haigus) ja Eesnäärme kartsinoom

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Vähk (haigus) ja Eesti

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.

Vaata Vähk (haigus) ja Eesti NSV

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) on mittetulundusühing, mille eesmärgiks ja ülesandeks on abistada ja toetada perekondi, kui lapsel on vähk, parandada nende laste hoolekannet ja teadvustada sotsiaalse kaitse vajadust.

Vaata Vähk (haigus) ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Vaata Vähk (haigus) ja Elund

Emakakaelavähk

Emakakaelavähi 0-staadium Emakakaelavähk (ladina keeles carcinoma cervicis uteri) on emakakaela pahaloomuline kasvaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Emakakaelavähk

Endoskoopia

Endoskoopia on meetod keha sisse nägemiseks ilma seda kahjustamata.

Vaata Vähk (haigus) ja Endoskoopia

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Vaata Vähk (haigus) ja Epiteelkude

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Vaata Vähk (haigus) ja Etanool

Galenos

Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.

Vaata Vähk (haigus) ja Galenos

Haigus

Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.

Vaata Vähk (haigus) ja Haigus

Hele Everaus

Hele Everaus (sündinud 5. jaanuaril 1953 Tartus) on hematoloogiale spetsialiseerunud eesti arst, arstiteadlane ja poliitik, XIV Riigikogu liige.

Vaata Vähk (haigus) ja Hele Everaus

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Vaata Vähk (haigus) ja Hiir

Hippokrates

Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Hippokrates

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Vaata Vähk (haigus) ja Hormoonid

Hormoonravi

Hormoonravi on hormoonide kasutamine ravieesmärkidel.

Vaata Vähk (haigus) ja Hormoonravi

Iiveldus

Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.

Vaata Vähk (haigus) ja Iiveldus

Immuunpuudulikkus

Immuunpuudulikkus, ka immuunkompromiteritus, on seisund, mille puhul immuunsüsteemi võime võidelda nakkushaiguste ja vähi vastu on nõrgenenud või puudub täielikult.

Vaata Vähk (haigus) ja Immuunpuudulikkus

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Vaata Vähk (haigus) ja Ioniseeriv kiirgus

Jämesoolevähk

Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk (ladina keeles carcinoma coli / carcinoma recti) on umbsoole, käärsoole või pärasoole piirkonnast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Jämesoolevähk

Kantserogeenid

Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Vaata Vähk (haigus) ja Kantserogeenid

Kartsinoom

Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.

Vaata Vähk (haigus) ja Kartsinoom

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Vaata Vähk (haigus) ja Kasvaja

Kasvaja supressorgeenid

Kasvajavastane geen (ka tuumorsupressorgeen) on geen, mis juhib oma produktide kaudu rakkude jagunemist.

Vaata Vähk (haigus) ja Kasvaja supressorgeenid

Kasvaja tüvirakud

Kasvaja tüvirakud on kasvaja rakud, millel on oma populatsiooni säilitamise ja diferentseerumise võime.

Vaata Vähk (haigus) ja Kasvaja tüvirakud

Küülik

Küülik (Oryctolagus cuniculus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Küülik

Kõhunäärmevähk

Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Kõhunäärmevähk

Keemiaravi

keel.

Vaata Vähk (haigus) ja Keemiaravi

Kiiritusravi

Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.

Vaata Vähk (haigus) ja Kiiritusravi

Kilpnäärmevähk

Kilpnäärmevähiks ehk kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks ehk kilpnäärme kartsinoomiks (struma maligna, carcinoma glandulae thyroideae, neoplasma malignum glandulae thyreoideae) nimetatakse osade loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kilpnäärme kasvajate (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat haiguste rühma.

Vaata Vähk (haigus) ja Kilpnäärmevähk

Kopsuvähk

nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.

Vaata Vähk (haigus) ja Kopsuvähk

Kos

Kos (uuskreeka keeles Κως, vanakreeka keeles Κῶς) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere kaguosas Lõuna-Sporaadides.

Vaata Vähk (haigus) ja Kos

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Vaata Vähk (haigus) ja Kude

Kukkurkurat

Kukkurkurat (Sarcophilus harrisii) on imetajaliik kukkurkärplaste sugukonnast, sugukonna suurim praegu elav esindaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Kukkurkurat

Laps

Lapsed Vietnamis Lapsed Keenia lapsed Laps on inimene, kes ei ole veel täiskasvanu.

Vaata Vähk (haigus) ja Laps

Läänemaailm

Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.

Vaata Vähk (haigus) ja Läänemaailm

Lümfoidkude

Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.

Vaata Vähk (haigus) ja Lümfoidkude

Leukeemia

Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.

Vaata Vähk (haigus) ja Leukeemia

Li-Fraumeni sündroom

Li-Fraumeni sündroom on haruldane autosomaalse dominantse pärandumistüübiga sündroom, mille puhul kasvajad võivad areneda samal ajal erinevates elundites.

Vaata Vähk (haigus) ja Li-Fraumeni sündroom

Maksatsirroos

Vasakul on normaalne ja paremal haigestunud maks Maksatsirroos (ladina keeles cirrhosis hepatis) on krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke.

Vaata Vähk (haigus) ja Maksatsirroos

Mammograafia

Mammograafia ka mammograafiauuring ja mammograafiline uuring (ladina keeles mammographia) on meditsiinis (radioloogia) ja veterinaarias kasutatav piltdiagnostika vorm, mille käigus tehakse tavaliselt rinnanäärme (imeti) röntgenipilt ja -uuring.

Vaata Vähk (haigus) ja Mammograafia

Maovähk

Maovähk on vähk, mis areneb mao limaskestast.

Vaata Vähk (haigus) ja Maovähk

Mürgistus

Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.

Vaata Vähk (haigus) ja Mürgistus

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Vaata Vähk (haigus) ja Medicina

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.

Vaata Vähk (haigus) ja Meditsiin

Mees

Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).

Vaata Vähk (haigus) ja Mees

Melanoom

Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.

Vaata Vähk (haigus) ja Melanoom

Merisiga

Merisiga (Cavia porcellus L.) on näriliste seltsi merisigalaste sugukonda kuuluv loom.

Vaata Vähk (haigus) ja Merisiga

Metastaseerumine

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.

Vaata Vähk (haigus) ja Metastaseerumine

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Vaata Vähk (haigus) ja Mutatsioon

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Vaata Vähk (haigus) ja Naine

Oksendamine

Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.

Vaata Vähk (haigus) ja Oksendamine

Onkogeen

Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.

Vaata Vähk (haigus) ja Onkogeen

Onkogenoomika

pmid.

Vaata Vähk (haigus) ja Onkogenoomika

Onkoloogia

Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.

Vaata Vähk (haigus) ja Onkoloogia

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Vaata Vähk (haigus) ja Organism

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Vaata Vähk (haigus) ja Peaaju

Peeter Padrik (arst)

Peeter Padrik 2021. aastal Arvamusfestivalil Peeter Padrik (sündinud 2. veebruaril 1966 Tartus) on eesti arstiteadlane ja onkoloog.

Vaata Vähk (haigus) ja Peeter Padrik (arst)

Pehmete kudede sarkoomid

Kompuutertomograafi pilt diferentseerunud pehmete kudede sarkoomist lapse vasakus kopsus Pehmete kudede sarkoomid on väga harva esinevad pahaloomulised kasvajad ehk vähkkasvajad, mille hulka kuulub enam kui 50 histoloogilist tüüpi.

Vaata Vähk (haigus) ja Pehmete kudede sarkoomid

Proto-onkogeen

Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid (inglise proto-oncogene) on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm (sh kasvuregulaatorid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid jpt), mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähirakuks.

Vaata Vähk (haigus) ja Proto-onkogeen

Raadium

Raadium on element järjekorranumbriga 88.

Vaata Vähk (haigus) ja Raadium

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus

püsti Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus ehk Rahvusvaheline Vähiuurimise AgentuurVäino Sinisalu, Kas mobiiltelefoni kasutajatel on suurem oht haigestuda ajukasvajasse?, lk 310, Eesti Arst 2011; 90(7):309–310 (lühend IARC) on Maailma Terviseorganisatsiooni allasutus, mis asutati mais 1965 ja mille tegevuse põhieesmärgiks onpahaloomuliste kasvajate riskide ja tekkepõhjuste uurimise juhtimine ja koordineerimine.

Vaata Vähk (haigus) ja Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Vähk (haigus) ja Rakk

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Vaata Vähk (haigus) ja Röntgenikiirgus

Rinnavähk

Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.

Vaata Vähk (haigus) ja Rinnavähk

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Vähk (haigus) ja Rooma riik

Sapipõis

Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Vaata Vähk (haigus) ja Sapipõis

Söögitoruvähk

Söögitoruvähk on söögitoru pahaloomuline kasvaja.

Vaata Vähk (haigus) ja Söögitoruvähk

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Vaata Vähk (haigus) ja Seljaaju

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Vaata Vähk (haigus) ja Sidekude

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Vaata Vähk (haigus) ja Sool (anatoomia)

Suitsetamine

Piipu suitsetav mees nikotiinisõltuvusest Suitsetamine (ka tubakasuitsetamine) on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.

Vaata Vähk (haigus) ja Suitsetamine

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Vaata Vähk (haigus) ja T-lümfotsüüdid

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Vähk (haigus) ja Tallinn

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Vähk (haigus) ja Tartu Ülikooli Kirjastus

Tõenduspõhine meditsiin

Tõenduspõhine meditsiin (inglise keeles evidence-based medicine, lüh EBM) ka teaduslikult põhjendatud meditsiin on valdavalt humaanmeditsiinis rakendatav mudel, mille praktiseerijad peaksid meditsiinilisi otsuseid tegema parimate teaduslikult saadud tõendite alusel.

Vaata Vähk (haigus) ja Tõenduspõhine meditsiin

Tervise Arengu Instituut

Tervise Arengu Instituut (TAI) on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub eri allikatest pärit usaldusväärset teavet Eesti rahvastiku tervise kohta.

Vaata Vähk (haigus) ja Tervise Arengu Instituut

Tomograafia

Kompuutertomograafia abil loodud kujutis Tomograafia (kreeka keeles τομογραφία, inglise keeles tomography) on kujutise saamine keha teatava koha (rist)lõikest (inglise keeles cross section).

Vaata Vähk (haigus) ja Tomograafia

Trauma

Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.

Vaata Vähk (haigus) ja Trauma

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Vaata Vähk (haigus) ja Ultraviolettkiirgus

Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser

Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser ka Tallinna Vabariiklik Onkoloogia Dispanser (lüh VTOD) oli üks kahest Eesti NSV-s tegutsenud onkoloogiadispanserist, see avati 15. detsembril 1945.

Vaata Vähk (haigus) ja Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Vaata Vähk (haigus) ja Valgud

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Vaata Vähk (haigus) ja Valgus

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Vaata Vähk (haigus) ja Vana-Kreeka

Vähi biomarkerid

Vähi biomarkerid on biomolekulid, mida leidub veres, teistes kehavedelikes või kudedes.

Vaata Vähk (haigus) ja Vähi biomarkerid

Vähi immunoteraapia

Vähi immunoteraapia on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise.

Vaata Vähk (haigus) ja Vähi immunoteraapia

Vähimudel

Vähimudel ehk vähi jäljendaja on inimese vähi sarnane katseobjekt, mille peal enne kliinilisi katsetusi testitakse vähiravimi kandidaate.

Vaata Vähk (haigus) ja Vähimudel

Vähirakk

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.

Vaata Vähk (haigus) ja Vähirakk

Vähiregister

Eesti Vähiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on vähijuhtude andmete töötlemine vähi esinemise ja vähihaigete elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, vähitõrjemeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks, samuti haigestumuse statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.

Vaata Vähk (haigus) ja Vähiregister

Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Vaata Vähk (haigus) ja Vähk (haigus)

Viirused

Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.

Vaata Vähk (haigus) ja Viirused

Wilmsi tuumor

Wilmsi tuumor ehk nefroblastoom ehk embrüonaalne vähk on kaasasündinud neerukasvaja, mis ei pruugi väljenduda vastsündinueas.

Vaata Vähk (haigus) ja Wilmsi tuumor

1970

1970.

Vaata Vähk (haigus) ja 1970

2015

2015.

Vaata Vähk (haigus) ja 2015

Vaata ka

Onkoloogia

Vähk

Tuntud ka kui Vähkkasvaja, Vähktõbi.

, Medicina, Meditsiin, Mees, Melanoom, Merisiga, Metastaseerumine, Mutatsioon, Naine, Oksendamine, Onkogeen, Onkogenoomika, Onkoloogia, Organism, Peaaju, Peeter Padrik (arst), Pehmete kudede sarkoomid, Proto-onkogeen, Raadium, Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus, Rakk, Röntgenikiirgus, Rinnavähk, Rooma riik, Sapipõis, Söögitoruvähk, Seljaaju, Sidekude, Sool (anatoomia), Suitsetamine, T-lümfotsüüdid, Tallinn, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tõenduspõhine meditsiin, Tervise Arengu Instituut, Tomograafia, Trauma, Ultraviolettkiirgus, Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser, Valgud, Valgus, Vana-Kreeka, Vähi biomarkerid, Vähi immunoteraapia, Vähimudel, Vähirakk, Vähiregister, Vähk (haigus), Viirused, Wilmsi tuumor, 1970, 2015.