Sisukord
177 suhted: Aatom, Aatommass, Aatommassiühik, Albert Suur, Alessandro Volta, Alfaosake, Alkeemia, Allotroopia, Anaximenes, Aniliinlilla, Antimon, Antoine Lavoisier, Araabia keel, Aristoteles, Arseen, Aurustumissoojus, Avogadro seadus, Benseen, Biomolekul, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Charles'i seadus, D-elemendid, Dietüüleeter, Dmitri Mendelejev, Eeter (element), Ekstraktsioon, Elavhõbe, Elektrokeemia, Elektron, Element, Erisoojus, Ernest Rutherford, Filosoof, Fosfor, Francis Bacon, Friedrich August Kekulé, Friedrich Wöhler, Funktsionaalrühm, Gaas, Gallium, Galvaanielement, Gay-Lussaci seadus, Georgius Agricola, Gibbsi vabaenergia, Glükoos, Hape, Hapnik, Hüdrolüüs, Hõbe, Henry Cavendish, ... Laienda indeks (127 rohkem) »
- Teadusajalugu
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Keemia ajalugu ja Aatom
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Keemia ajalugu ja Aatommass
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Vaata Keemia ajalugu ja Aatommassiühik
Albert Suur
Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.
Vaata Keemia ajalugu ja Albert Suur
Alessandro Volta
Alessandro Volta Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como – 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal.
Vaata Keemia ajalugu ja Alessandro Volta
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Vaata Keemia ajalugu ja Alfaosake
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Vaata Keemia ajalugu ja Alkeemia
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Keemia ajalugu ja Allotroopia
Anaximenes
Anaximenes (umbes 585 eKr – umbes 528 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, kolmas filosoof Mileetose koolkonnast.
Vaata Keemia ajalugu ja Anaximenes
Aniliinlilla
Aniliinlilla ehk Perkini lilla (inglise keeles mauveine ja Perkin's purple) oli esimene sünteesitud aniliinvärv ajaloos, millega sai kangastele anda püsiva erklilla värvitooni.
Vaata Keemia ajalugu ja Aniliinlilla
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Vaata Keemia ajalugu ja Antimon
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Antoine Lavoisier
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Keemia ajalugu ja Araabia keel
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Aristoteles
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Vaata Keemia ajalugu ja Arseen
Aurustumissoojus
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Vaata Keemia ajalugu ja Aurustumissoojus
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Vaata Keemia ajalugu ja Avogadro seadus
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Keemia ajalugu ja Benseen
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Vaata Keemia ajalugu ja Biomolekul
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Vaata Keemia ajalugu ja Boyle'i-Mariotte'i seadus
Charles'i seadus
Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga Charles'i seaduse järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T.
Vaata Keemia ajalugu ja Charles'i seadus
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata Keemia ajalugu ja D-elemendid
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Vaata Keemia ajalugu ja Dietüüleeter
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Vaata Keemia ajalugu ja Dmitri Mendelejev
Eeter (element)
Eeter ehk viies element ehk kvintessents (pärineb ladina fraasist quinta essentia 'viies olemus') oli antiik- ja keskaja loodusfilosoofias viies element, millest koosnevad taevasfäärid.
Vaata Keemia ajalugu ja Eeter (element)
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Vaata Keemia ajalugu ja Ekstraktsioon
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Keemia ajalugu ja Elavhõbe
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Vaata Keemia ajalugu ja Elektrokeemia
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Keemia ajalugu ja Elektron
Element
"Element" (ladina sõnast elementum, 'osa, algosa') on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Keemia ajalugu ja Element
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Vaata Keemia ajalugu ja Erisoojus
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Vaata Keemia ajalugu ja Ernest Rutherford
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Keemia ajalugu ja Filosoof
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Keemia ajalugu ja Fosfor
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Vaata Keemia ajalugu ja Francis Bacon
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Vaata Keemia ajalugu ja Friedrich August Kekulé
Friedrich Wöhler
Friedrich Wöhler Friedrich Wöhler, litograafia. Autor Rudolf Hoffmann, 1856 Friedrich Wöhler (saksa vanemas kirjapildis Friedrich Wœhler; 31. juuli 1800 Eschersheim (praegu Frankfurt Maini ääres) – 23. september 1882 Göttingen) oli saksa keemik.
Vaata Keemia ajalugu ja Friedrich Wöhler
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Keemia ajalugu ja Funktsionaalrühm
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Keemia ajalugu ja Gaas
Gallium
Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Vaata Keemia ajalugu ja Gallium
Galvaanielement
pisi Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nimetuse saanud keemiline vooluallikas, mis muundab keemilist energiat vahetult elektrienergiaks.
Vaata Keemia ajalugu ja Galvaanielement
Gay-Lussaci seadus
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.
Vaata Keemia ajalugu ja Gay-Lussaci seadus
Georgius Agricola
Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Georgius Agricola
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Vaata Keemia ajalugu ja Gibbsi vabaenergia
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Vaata Keemia ajalugu ja Glükoos
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Keemia ajalugu ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Keemia ajalugu ja Hapnik
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Keemia ajalugu ja Hüdrolüüs
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Keemia ajalugu ja Hõbe
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Henry Cavendish
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Vaata Keemia ajalugu ja Herakleitos
Hermann Emil Fischer
Hermann Emil Fischer (9. oktoober 1852 – 15. juuli 1919) oli saksa keemik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Keemia ajalugu ja Hermann Emil Fischer
Hetid
Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias.
Vaata Keemia ajalugu ja Hetid
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Keemia ajalugu ja Hingamine
Iatrokeemia
Iatrokeemia on alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis pidas haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist vaeguse või liia suunas.
Vaata Keemia ajalugu ja Iatrokeemia
Imperaator
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Vaata Keemia ajalugu ja Imperaator
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Keemia ajalugu ja Isomeerid
Jacques Charles
Jacques Alexandre César Charles (12. november 1746 Beaugency-sur-Loire – 7. aprill 1823 Pariis) oli prantsuse leidur, teadlane, matemaatik ja aeronaut.
Vaata Keemia ajalugu ja Jacques Charles
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Vaata Keemia ajalugu ja Jahindus
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Jöns Jacob Berzelius
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Vaata Keemia ajalugu ja John Dalton
Joonia
Joonia paiknemine Väike-Aasias Joonia oli Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari.
Vaata Keemia ajalugu ja Joonia
Joseph Black
Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.
Vaata Keemia ajalugu ja Joseph Black
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Vaata Keemia ajalugu ja Joseph John Thomson
Joseph Louis Proust
Joseph Louis Proust Joseph Louis Proust (26. september 1754 – 5. juuli 1826) oli prantsuse keemik, aine koostise püsivuse seaduse avastaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Joseph Louis Proust
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Vaata Keemia ajalugu ja Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Vaata Keemia ajalugu ja Kaltsiumkarbonaat
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Vaata Keemia ajalugu ja Karbamiid
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Keemia ajalugu ja Katalüüs
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Keemia ajalugu ja Keemia
Keemiline analüüs
Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.
Vaata Keemia ajalugu ja Keemiline analüüs
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Keemia ajalugu ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Keemia ajalugu ja Keemiline reaktsioon
Keemiline sümbol
Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).
Vaata Keemia ajalugu ja Keemiline sümbol
Keemiline vooluallikas
Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.
Vaata Keemia ajalugu ja Keemiline vooluallikas
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Keemia ajalugu ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Kiniin
Kiniin (ka hiniin) on ravim, mida kasutatakse kergemate malaaria juhtude ja klorokviinile resistentsete Plasmodium falciparum'i tüvede korral, kui artesunaat ei ole kättesaadav.
Vaata Keemia ajalugu ja Kiniin
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Keemia ajalugu ja Kivi
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Keemia ajalugu ja Klaas
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Vaata Keemia ajalugu ja Koostise püsivuse seadus
Kordsete suhete seadus
Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.
Vaata Keemia ajalugu ja Kordsete suhete seadus
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Keemia ajalugu ja Kristlus
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Keemia ajalugu ja Kuld
Kuningvesi
Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.
Vaata Keemia ajalugu ja Kuningvesi
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Keemia ajalugu ja Kuu
Kvalitatiivsed uurimismeetodid
Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte.
Vaata Keemia ajalugu ja Kvalitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Vaata Keemia ajalugu ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Keemia ajalugu ja Lähis-Ida
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Keemia ajalugu ja Lämmastikhape
Le Chatelier' printsiip
Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel.
Vaata Keemia ajalugu ja Le Chatelier' printsiip
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Vaata Keemia ajalugu ja Leelis
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Keemia ajalugu ja Lipiidid
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Vaata Keemia ajalugu ja Loomakasvatus
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Keemia ajalugu ja Lubjakivi
Lucretius
Titus Lucretius Carus (u. 99 eKr – u. 55 eKr) oli vanarooma poeet ja filosoof.
Vaata Keemia ajalugu ja Lucretius
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Keemia ajalugu ja Maak
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Vaata Keemia ajalugu ja Maaviljelus
Magneesiumkarbonaat
Magneesiumkarbonaat (tähis MgCO3) on valge tahke aine.
Vaata Keemia ajalugu ja Magneesiumkarbonaat
Maiad
Maiad (ka maajad) on indiaani rahvad, kes elavad Lõuna-Mehhikos ja Kesk-Ameerika põhjaosas.
Vaata Keemia ajalugu ja Maiad
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Vaata Keemia ajalugu ja Massi jäävuse seadus
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Keemia ajalugu ja Materjal
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Vaata Keemia ajalugu ja Merkuur
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Vaata Keemia ajalugu ja Messing
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Keemia ajalugu ja Metallid
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Vaata Keemia ajalugu ja Metallurgia
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Keemia ajalugu ja Meteoriit
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Vaata Keemia ajalugu ja Mittemetallid
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Vaata Keemia ajalugu ja Naatriumkloriid
Naatriumsulfaat
Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.
Vaata Keemia ajalugu ja Naatriumsulfaat
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata Keemia ajalugu ja Orgaaniline keemia
Paracelsus
Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritolu arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.
Vaata Keemia ajalugu ja Paracelsus
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Keemia ajalugu ja Päike
Püssirohi
Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13.
Vaata Keemia ajalugu ja Püssirohi
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Keemia ajalugu ja Põlemine
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Keemia ajalugu ja Põllumajandus
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Vaata Keemia ajalugu ja Pierre-Simon Laplace
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Keemia ajalugu ja Planeet
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Keemia ajalugu ja Plii
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Keemia ajalugu ja Polümeerid
Potisinine
Potisinine on indigost saadav sinine värv, mida alates 18. sajandi lõpust ka Eesti rahvakultuuris näiteks villa ja lõnga värvimiseks, ja värvinimetus seda värvi esemete kirjeldamiseks.
Vaata Keemia ajalugu ja Potisinine
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata Keemia ajalugu ja Pronks
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Keemia ajalugu ja Prooton
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Keemia ajalugu ja Puit
Puriin
Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.
Vaata Keemia ajalugu ja Puriin
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Keemia ajalugu ja Radikaal
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Keemia ajalugu ja Rauamaak
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Keemia ajalugu ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Keemia ajalugu ja Räni
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Keemia ajalugu ja Religioon
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Keemia ajalugu ja René Descartes
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Vaata Keemia ajalugu ja Robert Boyle
Roger Bacon
Oxfordi Ülikooli Muuseumis paiknev kuju Roger Baconist Roger Bacon (umbes 1214 – 1294) oli inglise filosoof ja loodusteadlane, Oxfordi Ülikooli teoloogia professor.
Vaata Keemia ajalugu ja Roger Bacon
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Keemia ajalugu ja Sahhariidid
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Keemia ajalugu ja Savi
Savinõu
Amforad on teatud savinõud Savinõu ehk savianum on põletatud savist valmistatud nõu.
Vaata Keemia ajalugu ja Savinõu
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Vaata Keemia ajalugu ja Süsi
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Keemia ajalugu ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Keemia ajalugu ja Süsinik
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Vaata Keemia ajalugu ja Seleen
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Vaata Keemia ajalugu ja Sidrunhape
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Keemia ajalugu ja Soolad
Suits
Lõkkest tõusev suits Suits (ka suitsugaas) on hõljuv segu peamiselt õhust, veeaurust ja tahketest osakestest.
Vaata Keemia ajalugu ja Suits
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Keemia ajalugu ja Sulam
Sulamissoojus
Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.
Vaata Keemia ajalugu ja Sulamissoojus
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Vaata Keemia ajalugu ja Tööriist
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Keemia ajalugu ja Teadus
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Keemia ajalugu ja Teadusharu
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Vaata Keemia ajalugu ja Teaduslik meetod
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Keemia ajalugu ja Teemant
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Vaata Keemia ajalugu ja Tellis
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Keemia ajalugu ja Teras
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Vaata Keemia ajalugu ja Thales
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Keemia ajalugu ja Tina
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Vaata Keemia ajalugu ja Toorium
Trooja sõda
Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias.
Vaata Keemia ajalugu ja Trooja sõda
Tseerium
pisi pisi Tseerium (sümbol Ce) on keemiline element järjenumbriga 58.
Vaata Keemia ajalugu ja Tseerium
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Keemia ajalugu ja Tsink
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Keemia ajalugu ja Tuhk
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Vaata Keemia ajalugu ja Tuli
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Keemia ajalugu ja Universum
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Keemia ajalugu ja Valgud
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Keemia ajalugu ja Vana-Kreeka
Vanaadium
Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.
Vaata Keemia ajalugu ja Vanaadium
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Keemia ajalugu ja Vasemaak
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Keemia ajalugu ja Vask
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Keemia ajalugu ja Väärisgaasid
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Keemia ajalugu ja Väävel
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Keemia ajalugu ja Väävelhape
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Vaata Keemia ajalugu ja Värv
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Keemia ajalugu ja Veeaur
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Keemia ajalugu ja Veenus
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Keemia ajalugu ja Vesinik
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Vaata Keemia ajalugu ja Vesinikkloriidhape
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Vaata Keemia ajalugu ja Vitalism
Wilhelm Wien
1911 Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.
Vaata Keemia ajalugu ja Wilhelm Wien
Zosimus
Zosimus oli paavst 417–418.
Vaata Keemia ajalugu ja Zosimus
17. sajand
17.
Vaata Keemia ajalugu ja 17. sajand
Vaata ka
Teadusajalugu
- Alkeemia
- Antikythera mehhanism
- Dysoni sfäär
- Eeter (element)
- Füüsika (Aristoteles)
- Jääaeg
- Keemia ajalugu
- Looduse raamat
- Loodusfilosoofia
- Loogiline positivism
- Mõtteline eksperiment
- Mustrid looduses
- Prototeadus
- Supersümmeetria
- Traditsioonilised teadmised