Kiiremini kui brauser!
261 suhted: Aardeleid, Aasia, Adila kivikalme, Adramaa, Aestid, Ago Pajur, Ahvenamaa maakond, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Akadeemiline Põllumajanduse Selts, Akali asulakoht, Alatskivi, Alatskivi Kalevipoja säng, Alempois, Alepõld, Andres Andresen, Andres Tvauri, Anglosaksi Inglismaa, Anti Selart, Aolinn, Arheoloogilised väljakaevamised, Asva linnusasula, Avita, Bütsantsi ajalugu, Bråvalla lahing, Daugava, Denaar, Doonau, Eelrooma rauaaeg, Eelviikingiaeg, Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti kihelkondade loend, Eesti muinasmaakonnad, Eesti pronksiaeg, Eesti rahvastik, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Estonian Journal of Archaeology, Götaland, Germania (raamat), Harilik hernes, Harilik lina, Harjumaa, Harkader, Haud, Hõim, Hedeby, Hiina, Hiiumaa, ..., Hilisrauaaeg, Idaslaavlased, Ilmjärv, Ingvar, Inna Põltsam-Jürjo, Iru linnamägi, Jabara kalmed, Järvamaa, Jogentagana, Kaer, Kagu-Eesti, Kaheväljasüsteem, Kalifaat, Kalme, Kamm, Kardla aardeleid, Karuäke, Kaseküla asulakoht, Kaubatee, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kärajad, Käsitöö, Külakogukond, Keskmine rauaaeg, Kihnu, Kiievi-Vene, Kilp, Kindlustatud asula, Kirde-Eesti, Kirimäe põletusmatus, Kivikirstkalme, Kogukond, Koila linnamägi, Kojastu kalmed, Kolõvan, Kolmeväljasüsteem, Konksader, Kontekst, Kose aardeleid, Kultuskivi, Kuralased, Kuramaa, Laadoga, Laevmatus, Latgalid, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarestik, Läänemaa, Läänemeri, Lähis-Ida esiaeg, Läti Henrik, Lõuna-Eesti, Liivlased, Linnamägi, Linnus, Loomakasvatus, Maakond, Mari Peegel, Marten Seppel, Matriarhaat, Mauri Kiudsoo, Münt, Mõõk, Mõdu, Mõhu, Mõis, Merevaigutee, Merevaik, Merili Nikkolo, Mesindus, Metsmesindus, Monogaamia, Morava jõgi, Muinaskihelkond, Muinasusund, Mustmätta peitleid, Naeris, Narva jõgi, Nõo kihelkond, Neemiklinnus, Neeva, Nisu, Nool, Noorem rauaaeg, Norra, Novgorodi vabariik, Nuga, Nurmekund, Oda, Oder, Ojamaa, Orjus, Otepää, Pada jõgi, Paide, Pannal, Patriarhaalsus, Päälda maalinn, Pärsia Impeerium, Pärtel Piirimäe, Põhja-Euroopa, Põlduba, Põlvkond, Peedu linnus, Peipsi järv, Pidula maalinn, Pihkva, Pihkva järv, Połack, Potikeder, Pottsepp, Preisimaa, Pronks, Puusüsi, Puusepp, Rahvaarv, Rahvasterännuaeg, Rauamaak, Rauasulam, Raud, Rõuge linnamägi, Rehielamu, Relv, Revala, Rikassaare relvaleid, Ristkülik, Rooma keisririik, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Ruhnu, Rukis, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Sajandid, Sakala, Salme laevmatused, Sassaniidide riik, Sügis, Sõlg, Sõtke linnus, Sebež, Seisus, Sepp, Skandinaavia, Skelett, Soome, Soome laht, Soontagana, Sooraud, Staraja Ladoga, Sugukond, Sugulussuhted, Suurpere, Svealand, Taani, Tacitus, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tarandkalme, Tartu ajalugu, Tartu linnus, Tartumaa, Täring, Tööriist, Tõnu-Andrus Tannberg, Teraviljakasvatus, Toolse linnamägi, Trääl, Ugandi, Uhtna, Vaiga, Valner Krinal, Valter Lang, Vanem, Vanem rauaaeg, Varbola Jaanilinn, Võrumaa, Velikaja jõgi, Veliki Novgorod, Vermimine, Viikingiaeg, Viikingid, Viljandi ajalugu, Villevere, Virumaa, Volhovi jõgi, Vormsi, Wisła, 1. aastatuhat, 1. sajand, 10. sajand, 11. sajand, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 2. sajand, 3. sajand, 4. sajand, 410, 5. sajand, 5. sajand eKr, 6. sajand, 6. sajand eKr, 600, 650, 675, 7. sajand, 750, 8. sajand, 9. sajand, 98. Laienda indeks (211 rohkem) »
Aardeleid
Aardeleid on peitleid, mis sisaldab väärismetallidest ehteid või münte või hõbeda- või kullakange või muid väärismetallidest esemeid või vääriskive või muid sarnaseid väärtuslikke esemeid.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Aardeleid · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Aasia · Näe rohkem »
Adila kivikalme
Adila kivikalme (ka Mikuri kivikalme) on muistne kivikalme Rapla maakonnas Kohila vallas (vaadatud 02.10.2015).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Adila kivikalme · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Adramaa · Näe rohkem »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Aestid · Näe rohkem »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ago Pajur · Näe rohkem »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ain Mäesalu · Näe rohkem »
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »
Akadeemiline Põllumajanduse Selts
Akadeemiline Põllumajanduse Selts (algselt Akadeemiline Põllumajanduslik Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev seltshttp://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013), mis ühendab enda alla põllumajandusest huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Akadeemiline Põllumajanduse Selts · Näe rohkem »
Akali asulakoht
Akali asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Emajõe suudme piirkonnas Kalli ehk Akali jõe kaldal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Akali asulakoht · Näe rohkem »
Alatskivi
Alatskivi on alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Alatskivi · Näe rohkem »
Alatskivi Kalevipoja säng
Alatskivi Kalevipoja säng Friedrich Kruse joonistusel Alatskivi Kalevipoja säng ehk Peatskivi linnamägi on linnamägi Tartu maakonnas, Peipsiääre vallas, Peatskivi külas Saali 2.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Alatskivi Kalevipoja säng · Näe rohkem »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Alempois · Näe rohkem »
Alepõld
Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Alepõld · Näe rohkem »
Andres Andresen
Andres Andresen Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Andres Andresen · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Anglosaksi Inglismaa · Näe rohkem »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Anti Selart · Näe rohkem »
Aolinn
Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Aolinn · Näe rohkem »
Arheoloogilised väljakaevamised
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »
Asva linnusasula
Siseõu Linnuse vall Asva linnusasula avastati 1930.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Asva linnusasula · Näe rohkem »
Avita
Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Avita · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Bråvalla lahing
Bråvalla lahing oli legendaarne lahing, mida Norra saagades kirjeldatakse toimununa Bråvallas Rootsi kuninga Sigurd Ringi ja tema onu Taani kuningas Harald Hilditönni vahel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Bråvalla lahing · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Daugava · Näe rohkem »
Denaar
teist triumviraati. Denaar (ka teenar; ld denarius) oli Vana-Rooma hõbemünt.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Denaar · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Doonau · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti kihelkondade loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti kihelkondade loend · Näe rohkem »
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti muinasmaakonnad · Näe rohkem »
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »
Eesti rahvastik
Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1919–1940 (tuhat) Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1950–2021 (tuhat) Eesti rahvaarvu muutuse põhjused aastatel 2000–2020 Statistikaameti andmetel oli 1.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti rahvastik · Näe rohkem »
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Eestlased · Näe rohkem »
Estonian Journal of Archaeology
Estonian Journal of Archaeology ('Eesti arheoloogiaajakiri') on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös ning.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Estonian Journal of Archaeology · Näe rohkem »
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Götaland · Näe rohkem »
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Germania (raamat) · Näe rohkem »
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Harilik hernes · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Harilik lina · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Harjumaa · Näe rohkem »
Harkader
Harkader on künnitööriist, millel on suur kaheharuline künnipuu koos mulda pöörava lusikaga.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Harkader · Näe rohkem »
Haud
Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Haud · Näe rohkem »
Hõim
Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Hõim · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Hedeby · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Hiina · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Ilmjärv
Ilmjärv, enamasti eesti keeles tuntud ka Ilmeni järve nime all, (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ilmjärv · Näe rohkem »
Ingvar
Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ingvar · Näe rohkem »
Inna Põltsam-Jürjo
Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Inna Põltsam-Jürjo · Näe rohkem »
Iru linnamägi
Iru linnamägi (2009) Iru linnamägi 1920. aastatel Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Iru linnamägi · Näe rohkem »
Jabara kalmed
Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Jabara kalmed · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Jogentagana · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kaer · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Kaheväljasüsteem
Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kaheväljasüsteem · Näe rohkem »
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kalifaat · Näe rohkem »
Kalme
Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kalme · Näe rohkem »
Kamm
Kamm on piidega ese, mida kasutatakse juuste korrastamiseks, juuste ja peanaha puhastamiseks või soengu kinnitamiseks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kamm · Näe rohkem »
Kardla aardeleid
Kardla aardeleid on aardeleid, mis 1911.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kardla aardeleid · Näe rohkem »
Karuäke
Karuäke Rootsis Karuäke on mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Karuäke · Näe rohkem »
Kaseküla asulakoht
Kaseküla asulakoht on asulakoht Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kasekülas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kaseküla asulakoht · Näe rohkem »
Kaubatee
Kesk-Aasia oletatavad kaubateed umbes 2000 aastat tagasi Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kaubatee · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kärajad
Kärajad oli rahvakoosolek või ülikute nõupidamine Muinas-Eestis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kärajad · Näe rohkem »
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Käsitöö · Näe rohkem »
Külakogukond
Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Külakogukond · Näe rohkem »
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kihnu · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kilp
Mongoolia märulipolitsei kilbid Kilp on sõjanduses kasutatav isiklik turviseliik, mõeldud viskerelvade peatamiseks või mõõkade, nuiade, kirveste ja sarnaste relvade löökide kõrvalejuhtimiseks, kas enda ette asetatuna, keha külge kinnitatuna või käes hoituna.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kilp · Näe rohkem »
Kindlustatud asula
Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kirde-Eesti · Näe rohkem »
Kirimäe põletusmatus
Kirimäe põletusmatus on 1923.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kirimäe põletusmatus · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Kogukond
Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kogukond · Näe rohkem »
Koila linnamägi
Koila linnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas, Pada jõe ääres.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Koila linnamägi · Näe rohkem »
Kojastu kalmed
Kojastu kalmed on kivikalmed Märjamaa valla edelaosas Kojastu külas Tõigiva talu naabruses.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kojastu kalmed · Näe rohkem »
Kolõvan
Kolõvan (Колывань) on alev Venemaal Novosibirski oblastis, Kolõvani rajooni halduskeskus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kolõvan · Näe rohkem »
Kolmeväljasüsteem
Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kolmeväljasüsteem · Näe rohkem »
Konksader
Konksader, (ka juurpuuader) on vanim adratüüp Eestis, mis oli Loode-Eestis kasutusel II maailmasõjani.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Konksader · Näe rohkem »
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kontekst · Näe rohkem »
Kose aardeleid
Kose aardeleid on 1982.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kose aardeleid · Näe rohkem »
Kultuskivi
Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kultuskivi · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Kuramaa · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Laadoga · Näe rohkem »
Laevmatus
Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Laevmatus · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Latgalid · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lähis-Ida esiaeg
Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed) Lähis-Ida eelajalugu annab ülevaate selle piirkonna arhailisest perioodist.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Lähis-Ida esiaeg · Näe rohkem »
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Läti Henrik · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Liivlased · Näe rohkem »
Linnamägi
Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Linnamägi · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Linnus · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Maakond · Näe rohkem »
Mari Peegel
Mari Peegel 2015. aastal Mari Peegel (sündinud 20. juulil 1979) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mari Peegel · Näe rohkem »
Marten Seppel
Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Marten Seppel · Näe rohkem »
Matriarhaat
Matriarhaat ühiskonnavorm, millele on iseloomulikud sugulusjärgus ja pärimiskord emaliinis, mille uskumused põhinevad esiemal või emajumalannal ning mille hierarhias mängivad naised keskset rolli.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Matriarhaat · Näe rohkem »
Mauri Kiudsoo
Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on mündiaarded ja peitleiud, viikingiaegsed veeteed, muinasaegne rauakaubandus ning 1940/50.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mauri Kiudsoo · Näe rohkem »
Münt
Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Münt · Näe rohkem »
Mõõk
Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mõõk · Näe rohkem »
Mõdu
Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910 Munga Pruulikoja Suveöö Päike on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega ''metheglin'''iks Eesti metsikust ökomeest kääritatud Nööskeri mõdu on veinidele omase kangusega Mõdu on meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mõdu · Näe rohkem »
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mõhu · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mõis · Näe rohkem »
Merevaigutee
Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Merevaigutee · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Merevaik · Näe rohkem »
Merili Nikkolo
Merili Nikkolo 2022. aasta Arvamusfestivalil Merili Nikkolo (sündinud 12. juunil 1984Tiit Reinberg Järva Teataja, 06.03.2012.) on eesti ajakirjanik ja meediajuht.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Merili Nikkolo · Näe rohkem »
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mesindus · Näe rohkem »
Metsmesindus
Metsmesindus ehk metsamesindus on mee korjamine puuõõnsustes pesitsevatelt mesilastelt.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Metsmesindus · Näe rohkem »
Monogaamia
Monogaamia ehk ainuabielu on abielu vorm, mille korral üks indiviid on abielus ainult ühe indiviidiga.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Monogaamia · Näe rohkem »
Morava jõgi
Morava (tšehhi ja slovaki keeles Morava, saksa keeles March) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Morava jõgi · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Muinasusund
Muinasusund (ka: muistne usund, muinasusk) on muinasajal valitsenud uskumuste kogum, muinasaja usund.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Muinasusund · Näe rohkem »
Mustmätta peitleid
Mustmätta peitleid on vanema rauaaja peitleid, mis tuli välja 1940.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Mustmätta peitleid · Näe rohkem »
Naeris
Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Naeris · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »
Neemiklinnus
Neemiklinnus on üks neljast peamisest muinaslinnuse tüübist.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Neemiklinnus · Näe rohkem »
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Neeva · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Nisu · Näe rohkem »
Nool
Nool on terava otsaga varb, mida kasutatakse tavaliselt vibust, ammust või puhkpüssist lendu laskmiseks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Nool · Näe rohkem »
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Norra · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Nuga
Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6) Nuga ehk väits on väga levinud tööriist.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Nuga · Näe rohkem »
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Nurmekund · Näe rohkem »
Oda
pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Oda · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Oder · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ojamaa · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Orjus · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Otepää · Näe rohkem »
Pada jõgi
Pada jõgi on jõgi Põhja-Eestis Lääne-Virumaal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pada jõgi · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Paide · Näe rohkem »
Pannal
Lõuna-Rootsis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pronkspandlad Tänapäevane rihmapannal Pannal on kinnitusvahend millegi kahe otsa omavahel kinnitamiseks, kusjuures üks ots on pandla külge püsivalt kinnitatud ja teine ots kinnitatakse pandlanõela ehk pandlakeele abil või muul viisil ja kinnituskohta on teisel otsal võimalik muuta.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pannal · Näe rohkem »
Patriarhaalsus
Patriarhaalsus on termin, mis kirjeldab võimusuhteid meeste ja naiste vahel nii ühiskonnas kui ka eraelus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Patriarhaalsus · Näe rohkem »
Päälda maalinn
Arheoloogiamälestise silt Vähesäilinud vall ja siseõu Siseõu Päälda maalinn ehk Päelda maalinn asub Saare maakonnas Muhu saarel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Päälda maalinn · Näe rohkem »
Pärsia Impeerium
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »
Pärtel Piirimäe
Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil Pärtel Piirimäe (sündinud 10. mail 1972) on eesti ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimisele ja õpetamisele.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pärtel Piirimäe · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Põlduba · Näe rohkem »
Põlvkond
Põlvkond (ka generatsioon, sugupõlv) on ligikaudu ühevanuste inimeste kogum.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Põlvkond · Näe rohkem »
Peedu linnus
Peedu Kerikmägi Peedu linnus (ka Peedu Kerikmägi) on endine linnus Peedu linnaosa piiril Tartu maakonnas Vapramäest edelas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Peedu linnus · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pidula maalinn
Vana kiviaed, mille taga on Pidula maalinn Ringvall Pidula maalinn asub Saare maakonnas Saaremaa vallas endise Pidula mõisa "suures aias", selle põhjapoolses otsas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pidula maalinn · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Połack · Näe rohkem »
Potikeder
Jalaga ringiaetav potikeder Potikedraga töötamine Potikeder on keraamiliste esemete käsitsi treimiseks kasutatav tööpink.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Potikeder · Näe rohkem »
Pottsepp
Pottsepp on ametimees, kes tegeleb ahjude, pliitide ja muude küttekollete ehitamise ja parandamisega.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pottsepp · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Preisimaa · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Pronks · Näe rohkem »
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Puusüsi · Näe rohkem »
Puusepp
Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Puusepp · Näe rohkem »
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rahvaarv · Näe rohkem »
Rahvasterännuaeg
Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rauamaak · Näe rohkem »
Rauasulam
Rauasulam on sulam, mis on saadud raua ja ühe või mitme muu aine kokkusulatamisel või paagutamisel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rauasulam · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Raud · Näe rohkem »
Rõuge linnamägi
eksperimentaalarheoloogilise uurimistöö käigus. Rõuge linnamägi asub Rõuge vallas Tindi külas, Võru linnast umbes 16 km edelas, Rõuge aleviku lähistel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rõuge linnamägi · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rehielamu · Näe rohkem »
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Relv · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Revala · Näe rohkem »
Rikassaare relvaleid
Rikassaare relvaleid on peitleid, mis leiti 1969.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rikassaare relvaleid · Näe rohkem »
Ristkülik
Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ristkülik · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Rukis · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sajandid · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sakala · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sassaniidide riik · Näe rohkem »
Sügis
Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sügis · Näe rohkem »
Sõlg
Sõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sõlg · Näe rohkem »
Sõtke linnus
Sõtke linnus oli ringvall-linnuse tüüpi muinaslinnus Raplamaal Sõtke külas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sõtke linnus · Näe rohkem »
Sebež
Sebež on linn Venemaal Pihkva oblastis, Sebeži rajooni keskus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sebež · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Seisus · Näe rohkem »
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sepp · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Skelett · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Soome · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Soome laht · Näe rohkem »
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Soontagana · Näe rohkem »
Sooraud
Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sooraud · Näe rohkem »
Staraja Ladoga
Staraja Ladoga (vene Старая Ладога ('vana Ladoga')) on küla Venemaa Leningradi oblasti Volhovi rajoonis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Staraja Ladoga · Näe rohkem »
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sugukond · Näe rohkem »
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Sugulussuhted · Näe rohkem »
Suurpere
Suurpere on perekond, mis koosneb mitmest lähisugulasest koos nende abikaasade ja lastega.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Suurpere · Näe rohkem »
Svealand
Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Svealand · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Taani · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tacitus · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tartumaa · Näe rohkem »
Täring
Kaks klassikalist kuuetahulist täringut Mitmesuguseid täringuid. Täring (vanasti ka vürfel) hulktahukakujuline veeretatav kuubik, mida kasutatakse mitmesugustes mängudes juhugeneraatorina.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Täring · Näe rohkem »
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tööriist · Näe rohkem »
Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Tõnu-Andrus Tannberg · Näe rohkem »
Teraviljakasvatus
Teraviljakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb teraviljade kasvatamisega.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Teraviljakasvatus · Näe rohkem »
Toolse linnamägi
Toolse linnamägi on muinaseesti linnamägi Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Rutja külas Linnamäe talu maadel.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Toolse linnamägi · Näe rohkem »
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Trääl · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Ugandi · Näe rohkem »
Uhtna
Uhtna mõisa peahoone Uhtna on alevik Lääne-Virumaal Rakvere vallas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Uhtna · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Vaiga · Näe rohkem »
Valner Krinal
Valner Krinal (3. detsember 1929 Tapiku, Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 19. juuni 2014) oli eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli professor.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Valner Krinal · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Vanem · Näe rohkem »
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Varbola Jaanilinn · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Võrumaa · Näe rohkem »
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vermimine
Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Vermimine · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Viikingid · Näe rohkem »
Viljandi ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Viljandi ajalugu · Näe rohkem »
Villevere
Villevere (ka: Suur-Villevere) on küla Järva maakonnas Türi vallas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Villevere · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Virumaa · Näe rohkem »
Volhovi jõgi
thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Volhovi jõgi · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Vormsi · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja Wisła · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
1. sajand
1.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 1. sajand · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 10. sajand · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 11. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 13. sajand · Näe rohkem »
13. sajand Eestis
13.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »
2. sajand
2.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 2. sajand · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 3. sajand · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 4. sajand · Näe rohkem »
410
410.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 410 · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 5. sajand · Näe rohkem »
5. sajand eKr
5.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 5. sajand eKr · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 6. sajand · Näe rohkem »
6. sajand eKr
6.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 6. sajand eKr · Näe rohkem »
600
Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 600 · Näe rohkem »
650
650.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 650 · Näe rohkem »
675
675.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 675 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 7. sajand · Näe rohkem »
750
750.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 750 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 8. sajand · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 9. sajand · Näe rohkem »
98
98.
Uus!!: Eesti rauaaeg ja 98 · Näe rohkem »
