Kiiremini kui brauser!
134 suhted: Aatomimudel, Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Aerostaat, Alfalagunemine, Anioon, Argoon, Atmosfäär, Atmosfäär (ühik), Aurustumissoojus, Üleslükkejõud, Õhk, Baar (ühik), Beetalagunemine, Berüllium, Boor, Bronhiaalastma, Broom, Dmitri Mendelejev, Dubna, Elavhõbe, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Füüsikalised omadused, Fleroovium, Fluor, Fraktsioneeriv destillatsioon, Fullereen, Gaas, Gaasikromatograafia, Gaaslahenduslamp, Geigeri loendur, Hapnik, Hapniku toksilisus, Hõbe, Heelium, Henry Cavendish, Hindenburg, Ideaalne gaas, Inertsus (keemia), Intermediaat, Ionisatsioonienergia, Isotoop, John William Strutt, kolmas parun Rayleigh, Jood, ..., Kaarkeevitus, Kalifornium, Kaltsium, Keemiline element, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kessoontõbi, Kiiritusravi, Kloor, Kopsuvähk, Krüptoon, Kreeka keel, Ksenoon, Ksenoonlamp, Kude, Kuld, Kvarts, Lahustuvus, Lämmastik, Lõhn, Lennard-Jonesi potentsiaal, Liiter, Linus Pauling, Lipiidid, Litosfäär, Livermoorium, Maa, Maagaas, Maakoor, Magnetresonantstomograafia, Miljondikosa, Mineraal, Molekul, Mullikamber, Neoon, Niels Bohr, Normaaltingimused, Oganessoon, Oksüdatsiooniaste, Paskal, Päike, Päikesesüsteem, Pikomeeter, Plii, Plutoonium, Poloonium, Poolestusaeg, Raadium, Radioaktiivsus, Radoon, Rakumembraan, Räni, Rõhk, Reaktsioonivõime, Saksa keel, Sulamistemperatuur, Suur Pauk, Taani, Täht (astronoomia), Termodünaamika, Termomeeter, Tihedus, Titaan, Toorium, Tuumamagnetresonants, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumasüntees, Universum, Uraan, USA dollar, Van der Waalsi jõud, Vask, Väävel, Värv, Värvitemperatuur, Venemaa, Veri, Vesinik, Videoprojektor, 1868. Laienda indeks (84 rohkem) »
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Uus!!: Väärisgaasid ja Aatomimudel · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Väärisgaasid ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Väärisgaasid ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Väärisgaasid ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aerostaat
'''Kuumaõhupallid ja dirižaablid'''. 1. Montgolfier' kuumaõhupall. 2. Charlesi vesinikuõhupall. 3. Blanchardi vesinikuõhupall. 4. Giffardi aerostaat. 5. Giffardi aerostaat (vaba). 6. Dupuy de Lôme'i aerostaat. 7. Henleini dirižaabel. 8. Renardi ja Krebsi aerostaat. Nüüdisaegne kuumaõhupall Aerostaat (kreeka keelest aero 'õhk' + statos 'seisev'), on õhust kergem, õhukese kestaga õhus püsiv ümara kujuga seadeldis, mille tõstejõud saavutatakse aerostaatilise üleslükke jõul.
Uus!!: Väärisgaasid ja Aerostaat · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Väärisgaasid ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Väärisgaasid ja Anioon · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Väärisgaasid ja Argoon · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Väärisgaasid ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: Väärisgaasid ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »
Aurustumissoojus
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Uus!!: Väärisgaasid ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »
Üleslükkejõud
260px Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.
Uus!!: Väärisgaasid ja Üleslükkejõud · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Väärisgaasid ja Õhk · Näe rohkem »
Baar (ühik)
Baar (kreeka sõnast baros, 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik.
Uus!!: Väärisgaasid ja Baar (ühik) · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Väärisgaasid ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Väärisgaasid ja Berüllium · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Väärisgaasid ja Boor · Näe rohkem »
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).
Uus!!: Väärisgaasid ja Bronhiaalastma · Näe rohkem »
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Uus!!: Väärisgaasid ja Broom · Näe rohkem »
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Uus!!: Väärisgaasid ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »
Dubna
Dubna on linn Venemaal Moskva oblastis Taldomi rajoonis.
Uus!!: Väärisgaasid ja Dubna · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Väärisgaasid ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Väärisgaasid ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronafiinsus
Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.
Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Väärisgaasid ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Fleroovium
Fleroovium (lühend Fl; varasema nimetusega ununkvaadium, lühend Uuq) on sünteetiline keemiline element järjenumbriga 114.
Uus!!: Väärisgaasid ja Fleroovium · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Väärisgaasid ja Fluor · Näe rohkem »
Fraktsioneeriv destillatsioon
Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
Uus!!: Väärisgaasid ja Fraktsioneeriv destillatsioon · Näe rohkem »
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Uus!!: Väärisgaasid ja Fullereen · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Väärisgaasid ja Gaas · Näe rohkem »
Gaasikromatograafia
Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Uus!!: Väärisgaasid ja Gaasikromatograafia · Näe rohkem »
Gaaslahenduslamp
Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).
Uus!!: Väärisgaasid ja Gaaslahenduslamp · Näe rohkem »
Geigeri loendur
Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks.
Uus!!: Väärisgaasid ja Geigeri loendur · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Väärisgaasid ja Hapnik · Näe rohkem »
Hapniku toksilisus
Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2) Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele.
Uus!!: Väärisgaasid ja Hapniku toksilisus · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Väärisgaasid ja Hõbe · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Väärisgaasid ja Heelium · Näe rohkem »
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Uus!!: Väärisgaasid ja Henry Cavendish · Näe rohkem »
Hindenburg
LZ-129 Hindenburg Film Hindenburgi lendamisest, ankurdamisest ja põlengust LZ-129 Hindenburg oli tsepeliin-tüüpi õhulaev, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.
Uus!!: Väärisgaasid ja Hindenburg · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Väärisgaasid ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Uus!!: Väärisgaasid ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Väärisgaasid ja Intermediaat · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Väärisgaasid ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Väärisgaasid ja Isotoop · Näe rohkem »
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise teadlane, kes andis olulise panuse nii teoreetilisse kui ka eksperimentaalfüüsikasse.
Uus!!: Väärisgaasid ja John William Strutt, kolmas parun Rayleigh · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Väärisgaasid ja Jood · Näe rohkem »
Kaarkeevitus
Kaarkeevitamine Kaarkeevitus ehk kaarkeevitamine (inglise arc welding) on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kaarkeevitus · Näe rohkem »
Kalifornium
Kalifornium on keemiline element järjenumbriga 98.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kalifornium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kaltsium · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline süntees · Näe rohkem »
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemilised omadused · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Väärisgaasid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kessoontõbi
Kessoontõbi ehk dekompressioontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kessoontõbi · Näe rohkem »
Kiiritusravi
Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kiiritusravi · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kloor · Näe rohkem »
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kopsuvähk · Näe rohkem »
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Uus!!: Väärisgaasid ja Krüptoon · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Väärisgaasid ja Ksenoon · Näe rohkem »
Ksenoonlamp
Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ülikõrgrõhuline ksenoontäitega kaarlahenduslamp, mis annab väga heledat valget valgust, tagades moonutusteta värviesituse.
Uus!!: Väärisgaasid ja Ksenoonlamp · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kude · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kuld · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Väärisgaasid ja Kvarts · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Väärisgaasid ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Väärisgaasid ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Väärisgaasid ja Lõhn · Näe rohkem »
Lennard-Jonesi potentsiaal
Graafik potentsiaalse energia sõltuvusest kaugusest 12-6 Lennard-Jonesi potentsiaali korral Lennard-Jones potentsiaal (teised nimetused L-J potentsiaal, 6-12 potentsiaal, või 12-6 potentsiaal) on matemaatiliselt lihtne mudel, lähendamaks kahe neutraalse aatomi või molekuli vastastikust mõju.
Uus!!: Väärisgaasid ja Lennard-Jonesi potentsiaal · Näe rohkem »
Liiter
Ühe liitri suurust iseloomustav joonis Liiter (lühend l, rahvusvahelises kasutuses ka L) on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega.
Uus!!: Väärisgaasid ja Liiter · Näe rohkem »
Linus Pauling
Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.
Uus!!: Väärisgaasid ja Linus Pauling · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Väärisgaasid ja Lipiidid · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Väärisgaasid ja Litosfäär · Näe rohkem »
Livermoorium
Livermoorium (lühend Lv; endise nimetusega ununheksium, lühend Uuh) on sünteetiline keemiline element järjenumbriga 116.
Uus!!: Väärisgaasid ja Livermoorium · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Väärisgaasid ja Maa · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Väärisgaasid ja Maagaas · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Väärisgaasid ja Maakoor · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Väärisgaasid ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Väärisgaasid ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Väärisgaasid ja Mineraal · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Väärisgaasid ja Molekul · Näe rohkem »
Mullikamber
Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.
Uus!!: Väärisgaasid ja Mullikamber · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Väärisgaasid ja Neoon · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Väärisgaasid ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Väärisgaasid ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oganessoon
Oganessoon (lühend Og; varasema nimetusega ununoktium, lühend Uuo) on keemiline element järjenumbriga 118.
Uus!!: Väärisgaasid ja Oganessoon · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Väärisgaasid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Väärisgaasid ja Paskal · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Väärisgaasid ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Väärisgaasid ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Väärisgaasid ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Väärisgaasid ja Plii · Näe rohkem »
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Uus!!: Väärisgaasid ja Plutoonium · Näe rohkem »
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Uus!!: Väärisgaasid ja Poloonium · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Väärisgaasid ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Uus!!: Väärisgaasid ja Raadium · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Väärisgaasid ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Uus!!: Väärisgaasid ja Radoon · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Väärisgaasid ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Väärisgaasid ja Räni · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Väärisgaasid ja Rõhk · Näe rohkem »
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Uus!!: Väärisgaasid ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Väärisgaasid ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Väärisgaasid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Väärisgaasid ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Väärisgaasid ja Taani · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Väärisgaasid ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Väärisgaasid ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Termomeeter
Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse temperatuure.
Uus!!: Väärisgaasid ja Termomeeter · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Väärisgaasid ja Tihedus · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Väärisgaasid ja Titaan · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Väärisgaasid ja Toorium · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonants
alt.
Uus!!: Väärisgaasid ja Tuumamagnetresonants · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Väärisgaasid ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Väärisgaasid ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Väärisgaasid ja Universum · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Väärisgaasid ja Uraan · Näe rohkem »
USA dollar
USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.
Uus!!: Väärisgaasid ja USA dollar · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Väärisgaasid ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Väärisgaasid ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Väärisgaasid ja Väävel · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Väärisgaasid ja Värv · Näe rohkem »
Värvitemperatuur
Värvitemperatuur ehk värvsustemperatuur (tähis Tc) on valguse (nt päikese või lambi valguse) kelvinites mõõdetav tunnussuurus, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet.
Uus!!: Väärisgaasid ja Värvitemperatuur · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Väärisgaasid ja Venemaa · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Väärisgaasid ja Veri · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Väärisgaasid ja Vesinik · Näe rohkem »
Videoprojektor
Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk andmeprojektor (ingl video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsesüsteemi abil ekraanile.
Uus!!: Väärisgaasid ja Videoprojektor · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Väärisgaasid ja 1868 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Inertgaas, Inertgaasid, Väärisgaas.
