Side

767 suhted: Abielu, Absoluutne vanus, Adila kivikalme, Adramaa, Aer, Aestid, Ago Pajur, Ahing, Ahm, Ahven, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Ajalooallikad, Ajalooline aeg, Ajujaht, Akadeemiline Põllumajanduse Selts, Akali asulakoht, Albert (Riia piiskop), Ale, Aleksander III, Alepõld, Alepõllundus, Alt-Laari linnamägi, Altai keeled, Alutaguse kihelkond, Anatoolia, Anders Sunesen, Andres Andresen, Andres Tvauri, Animism, Anti Selart, Anto Raukas, Antsülusjärv, Ardu neoliitiline kalmistu, Arheoloog, Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Arktiline kliimavööde, Arnold Süvalep, Assaku, Asti järv, Asula, Asva, Asva kultuur, Atlantiline kliimastaadium, Autosoom, Avita, Ümera lahing, Balti jääpaisjärv, Balti keeled, ..., Baltimaad, Baltlased, Bütsants, Beverini linnus, Billingeni katastroof, Bråvalla lahing, Cēsis, Coelestinus III, Dateerimine, Daugava, Dendrokronoloogia, DNA, Doonau, Eelrooma rauaaeg, Eeluurali keel, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti ajalugu, Eesti keskaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti Raamat, Eesti rauaaeg, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Ehe, EKr, Emajõgi, ERR Novaator, Esiaeg, Estonian Journal of Archaeology, Etümoloogia, Etnograafia, Euroopa, Euroopa piison, Euroopa sookilpkonn, Europiidne rass, Evald Tõnisson, Füüsiline antropoloogia, Floeem, Fulco, Götaland, Geen, Genoom, Geoloogia, Germaani keeled, Germania (raamat), Gesta Danorum, Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum, Glatsioisostaasia, Grööni hüljes, Haigus, Halvdan Must, Haplogrupp, Hardeknud I, Harilik astelpaju, Harilik drüüas, Harilik jalakas, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik lina, Harilik mänd, Harilik palderjan, Harilik pärn, Harilik rästik, Harilik saar, Harilik sarapuu, Harilik tamm, Harilik vaher, Harjumaa, Harpuun, Haud, Haug, Hülgepüük, Hülglased, Hõim, Heiki Valk, Heimskringla, Helmes, Henriku Liivimaa kroonika, Hiir, Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Hing, Hirv, Hobune, Horisont (ajakiri), Hundikangrud, Hunt, Huumus, Ida kütid-korilased, Ida-Eesti, Ida-Euroopa, Ida-Viru maakond, Ilves, Indoeuroopa keeled, Indoeurooplased, Ingeri, Ingvar, Inimene, Inimlased, Inna Põltsam-Jürjo, Irboska, Iru, Iru linnamägi, Izjaslav I, Jabara kalmed, Jahindus, Jahiuluk, Jarl, Jaroslav Tark, Jägala jõgi, Jälevere, Järv, Järvamaa, Järveküla (Rae), Jüri Selirand, Jüri Uluots, Jüri Viikberg, Jõekarp, Jõelähtme, Jõelähtme kivikirstkalmistu, Jõelähtme vald, Jõgeva maakond, Jõgi, Jenissei, Joaoru, Johan Sverkersson, Joldiameri, Jukagiiri keeled, Jumara jõgi, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kadriorg, Kaer, Kaheväljasüsteem, Kalapüük, Kalavõrk, Kalevi Wiik, Kalme, Kalmistu, Kammkeraamika, Kammkeraamika kultuur, Kammkeraamika teooria, Kangas, Karask, Karjala, Karusnahk, Karvane ninasarvik, Kask, Kastna peitleid, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kääpa asulakoht, Käevõru, Külakogukond, Küllo Arjakas, Kündmine, Künnapuu, Kõõvits, Kõblas, Kõpu poolsaar, Kõrrelised, Keava linnamägi, Keel, Keeletüpoloogia, Keeleteadus, Keraamika, Kesk-Euroopa, Kesk-Euroopa tasandik, Kesk-Rootsi, Keskmine rauaaeg, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirves, Kiud, Kivi, Kiviaeg, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kivikirves, Kivisaar, Kliima, Knud IV, Knud VI, Kobras, Kodukits, Koduloom, Koer, Kogukond, Koha, Koiva jõgi, Koivaliina, Kojastu kalmed, Kolju, Kolmeväljasüsteem, Kooselu, Korallid, Korilus, Kose aardeleid, Kosmoloogia, Kriimani, Kristlus, Krivitšid, Kudruküla, Kudumine, Kullamäe asulakoht, Kultus, Kultuskivi, Kultuurikiht, Kulutus, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kuningas, Kuninguste, Kunst, Kuralased, Kuramaa, Kuusalu, Kvarts, Laadoga, Laensõna, Laev, Laevkalme, Laevmatus, Laialehised metsad, Lamm, Lammas, Lammimets, Latgalid, Latikas, Lavamaa, Lään, Lääne kütid-korilased, Lääne-Eesti, Läänemaa, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Lähisarktiline kliimavööde, Läti, Lülle, Lõikeriist, Lõikheinalised, Lõks (püünis), Leedu, Leedu suurvürstiriik, Leena, Lehtpuud, Lembit Jaanits, Lembitu, Lepakose, Lepp, Lest, Lihula piiskop, Liivi laht, Liivlased, Limneameri, Lindanise lahing, Lingua franca, Linnamägi, Linnus, Linnusepiirkond, Litoriinameri, Liustik, Lodumets, Looduslik rohumaa, Loodusteadus, Loom, Loomakasvatus, Looming (ajakiri), Loomismüüdid, Loona asulakoht, Lubjakivi, Luht, Lundi peapiiskopkond, Luu, Maagia, Maakasutus, Maakond, Maaviljelus, Madisepäeva lahing, Mailaselised, Maltsalised, Mammut, Mandžuuria, Mandrijää, Mandriline kliima, Mari Kendla, Mari Peegel, Marika Mägi, Marten Seppel, Mati Laur, Matriarhaat, Mõõgavendade ordu, Mõrd, Mees, Mereline kliima, Merevaigutee, Merevaik, Meri, Merili Nikkolo, Mesindus, Mesoliitikum, Metsapoole, Metshobune, Metskass, Metskits, Metsnugis, Metssiga, Mihhail Gerassimov, Mitokondriaalne DNA, Mongoliidne rass, Mongoolia, Morava jõgi, Mstislav Mstislavitš, Muhu, Muinaskihelkond, Muinaskihelkondade loend maakonniti, Muinasusund, Muistis, Mullastik, Mustmätta peitleid, Naakamäe asulakoht, Naaskel, Nahk, Naine, Narva jõgi, Narva keraamika, Narva kultuur, Nöörkeraamika, Nöörkeraamika kultuur, Nõel, Nõges, Nõo kihelkond, Nelgilised, Neoliitikum, Nestori kroonika, Nisu, Nool, Noorem pronksiaeg, Noorem rauaaeg, Norra, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nuga, Numismaatika, Oblikas, Oda, Oder, Ohver, Ojamaa, Oka, Okaspuutaimed, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Ookean, Ooker, Orav, Otepää, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Paat, Paavst, Pada, Paekivi, Paganlus, Paide, Paju, Paleogeograafia, Paleoliitikum, Paleozooloogia, Palk, Pandivere kõrgustik, Parasvööde, Paul Ariste, Paul Johansen, Päike, Päikesevarjutus, Pärnu jõgi, Pärnu laht, Pärt Peterson, Pärtel Piirimäe, Pöök, Püünis, Püstkoda, Põõsarinne, Põder, Põhja-Eesti, Põhja-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Põhjala ristisõjad, Põhjamaad, Põhjapõder, Põhjavesi, Põllumajandus, Peapiiskop, Pedoloogia, Peeker, Peipsi järv, Peterburi, Petserimaa, Philipp (Saksa kuningas), Pihkva järv, Pihkva lahing (1061), Pihkva vürstiriik, Pirita jõgi, Pisiplastika, Pistoda, Połack, Poola, Populatsioonigeneetika, Possaadnik, Preisimaa, Pringel, Pronks, Pruunkaru, Puder, Puit, Puju, Pulli, Pulli asula, Purjelaev, Purtse, Raba, Radiosüsinikumeetod, Rahvaluule, Rahvasterännuaeg, Raikküla kärajad, Rannakarp, Rauaaeg, Raudvärava lahing, Rändkivi, Ränikivi, Ränne, Rügen, Rebala, Rebane, Regi, Religioon, Reljeef, Revala, Richard Indreko, Riia lahing (1215), Riigiküla asulakohad, Riimvesi, Rikassaare relvaleid, Ripats, Ristisõjad, Rituaal, Robirohi, Rohttaimed, Rohurinne, Rooma keisririik, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rovaniemi, Ruhnu, Rukis, Russin, Ruunikivi, Saaga, Saami keeled, Saamid, Saaremaa, Saarmas, Sajaanid, Sakala, Sakala kõrgustik, Salatsi jõgi, Salme alevik, Salme laevmatused, Sammaltaimed, Sanglepp, Sarapuupähkel, Sarved, Savi, Saxo Grammaticus, Säde jõgi, Säga, Süsinik-14, Sõnajalg, Seeme, Semgalid, Siber, Siga, Sigtuna hävitamine, Siimusaar, Siivertsi, Silvia Laul, Sindi-Lodja asulakohad, Sirp, Skandinaavia, Skandinaavia mäestik, Sküüdid, Skulptuur, Smolensk, Soo, Sookurg, Soome, Soome laht, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Soontagana, Sooraud, Soostumine, Sope maa-alune kalmistu, Sossolid, Stabiilne isotoop, Stepp, Stockholm, Stratigraafia, Substraat (lingvistika), Sugukond, Sugupool, Sulev Vahtre, Surm, Suur rahvasterändamine, Suusad, Suveköök, Svealand, Taani, Taani hindamisraamat, Taani kuningas, Taani väinad, Tacitus, Taimed, Talb, Tallinn, Tallinna laht, Talu, Tamula asulakoht, Tanel Moora, Tara, Tarandkalme, Tarbatu, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu lahing (1224), Tarvas, Tšuudid, Tööjaotus, Tööriist, Tõnis Lukas, Tõnno Jonuks, Tõnu-Andrus Tannberg, Tõrvala, Tõstamaa poolsaar, Teine Ümera lahing, Teispoolsus, Tekstiilkeraamika, Teravili, Theoderich (Eestimaa piiskop), Tina, Toompea loss, Torma, Totemism, Traditsioon, Trapetsiaalsed hauaplaadid, Trääl, Troopiline aasta, Tuhk, Tundra, Turaida vaherahu, Tursk, Tuulingumäe tarandkalme, Ugandi, Uhtna, Umbrohi, Umbusi asulakoht, Undva, Uppsala, Usund, Uural, Uurali algkeel, Uurali keeled, Uurits, Vaevakask, Vaiga, Vaim, Vakus, Valdai kõrgustik, Valdemar II, Valge meri, Valgejänes, Valgevene, Valma asulakoht, Valmiera, Valter Lang, Vana Tallinn (raamatusari), Vanem, Vanem pronksiaeg, Vanem rauaaeg, Varnja, Varudi-Vanaküla aardeleid, Vask, Väetis, Väo, Västergötland, Vürst, Võhandu jõgi, Võrdsus, Võrtsjärv, Võru, Võrumaa, Võsa, Võtmehein, Veelind, Veerežiim, Vegetatsiooniperiood, Veis, Veliki Novgorod, Vello Lõugas, Venekirves, Venemaa, Venemaa riigipeade loend, Venemaa Teaduste Akadeemia, Viigerhüljes, Viikingiaeg, Viilkatus, Vikerkaar (ajakiri), Viljandi piiramine (1223), Villa (Võru), Villevere, Virumaa, Visby, Vitslav I, Vladimir Mstislavitš, Volga, Vooremaa, Waridote, Weichseli jäätumine, Wisła, X-kromosoom, 1. sajand eKr, 1000, 1030, 1032, 1050, 1054, 1060, 1061, 1077, 11. sajand, 1111, 1113, 1116, 1130, 1131, 1132, 1134, 1150, 1170. aastad, 1179, 1187, 1190, 1191, 1192, 1193, 1195, 1197, 12. sajand, 1200, 1203, 1206, 1207, 1208, 1210, 1211, 1212, 1215, 1216, 1217, 1218, 1219, 1220, 1221, 1223, 1225, 1228, 13. sajand, 1300, 1940, 1954, 1982, 1990. aastad, 1998, 1999, 2. sajand, 2. veebruar, 2000, 2012, 23. jaanuar, 3. aastatuhat eKr, 3. sajand, 4. sajand, 410, 5. aastatuhat eKr, 5. sajand, 500 eKr, 6. sajand, 6. sajand eKr, 600, 650, 675, 750, 8. sajand, 850, 860, 862, 9. sajand eKr, 900, 968, 970, 98. Laienda indeks (717 rohkem) » « Kahaneb indeks

Abielu

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Abielu · Näe rohkem »

Absoluutne vanus

Absoluutne vanus on ajaühikutes väljendatav kivistise, kivimi, mineraali, arheoloogilise leiu vms vanus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Absoluutne vanus · Näe rohkem »

Adila kivikalme

Adila kivikalme (ka Mikuri kivikalme) on muistne kivikalme Rapla maakonnas Kohila vallas (vaadatud 02.10.2015).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Adila kivikalme · Näe rohkem »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Adramaa · Näe rohkem »

Aer

Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aer · Näe rohkem »

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aestid · Näe rohkem »

Ago Pajur

Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ago Pajur · Näe rohkem »

Ahing

Ahing (ka västar, västraraud, kalaraud, piht) on puuvarrest ja kiskudega piidest kalapüügivahendEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ahing · Näe rohkem »

Ahm

Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ahm · Näe rohkem »

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ahven · Näe rohkem »

Ain Mäesalu

Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ain Mäesalu · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Ajalooallikad

Ajalooallikad on ehitised, esemed, kirja pandud tekstid ja suulised mälestused, millest on võimalik saada teadmisi mineviku sündmuste kohta.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ajalooallikad · Näe rohkem »

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on ajalooperiood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ajalooline aeg · Näe rohkem »

Ajujaht

Ajujaht (ka aju) on jahipidamise viis, mille korral ajajad piiravad ulukid mingisse maa-alasse, kust neid saavad kas kütid lasta või kus ulukid ise satuvad püünistesseEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ajujaht · Näe rohkem »

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Akadeemiline Põllumajanduse Selts (algselt Akadeemiline Põllumajanduslik Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev seltshttp://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013), mis ühendab enda alla põllumajandusest huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Akadeemiline Põllumajanduse Selts · Näe rohkem »

Akali asulakoht

Akali asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Emajõe suudme piirkonnas Kalli ehk Akali jõe kaldal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Akali asulakoht · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ale · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aleksander III · Näe rohkem »

Alepõld

Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Alepõld · Näe rohkem »

Alepõllundus

Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Alepõllundus · Näe rohkem »

Alt-Laari linnamägi

pisi Alt-Laari linnamägi asub Tartumaal Elva vallas Maiorus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Alt-Laari linnamägi · Näe rohkem »

Altai keeled

Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Altai keeled · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Anatoolia · Näe rohkem »

Anders Sunesen

Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Anders Sunesen · Näe rohkem »

Andres Andresen

Andres Andresen Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Andres Andresen · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Animism

Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Animism · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Anti Selart · Näe rohkem »

Anto Raukas

Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Anto Raukas · Näe rohkem »

Antsülusjärv

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Antsülusjärv · Näe rohkem »

Ardu neoliitiline kalmistu

Ardu neoliitiline kalmistu (ka: Ardu kalmistu, Ardu venekirveste kultuuri kalmistu) Harju maakonnas Kose vallas Ardu alevikus asuv muinaskalmistu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ardu neoliitiline kalmistu · Näe rohkem »

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arheoloog · Näe rohkem »

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arheoloogia · Näe rohkem »

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »

Arktiline kliimavööde

Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arktiline kliimavööde · Näe rohkem »

Arnold Süvalep

Gori šarž Arnold Schulbachist (Arnold Süvalepast) Arnold Paul Süvalep (kuni 1935. aastani Arnold Paul Schulbach; 18. aprill 1888 Avinurme vald, Tartumaa – 23. juuni 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arnold Süvalep · Näe rohkem »

Assaku

Assaku on alevik Harju maakonna Rae vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Assaku · Näe rohkem »

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Asti järv · Näe rohkem »

Asula

Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Asula · Näe rohkem »

Asva

Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Asva · Näe rohkem »

Asva kultuur

Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal, saaremaa.ee.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Asva kultuur · Näe rohkem »

Atlantiline kliimastaadium

Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Atlantiline kliimastaadium · Näe rohkem »

Autosoom

Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Autosoom · Näe rohkem »

Avita

Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Avita · Näe rohkem »

Ümera lahing

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ümera lahing · Näe rohkem »

Balti jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Balti jääpaisjärv · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Balti keeled · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Baltlased · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Bütsants · Näe rohkem »

Beverini linnus

Beverini linnus oli üks 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Beverini linnus · Näe rohkem »

Billingeni katastroof

thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Billingeni katastroof · Näe rohkem »

Bråvalla lahing

Bråvalla lahing oli legendaarne lahing, mida Norra saagades kirjeldatakse toimununa Bråvallas Rootsi kuninga Sigurd Ringi ja tema onu Taani kuningas Harald Hilditönni vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Bråvalla lahing · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Cēsis · Näe rohkem »

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Coelestinus III · Näe rohkem »

Dateerimine

Dateerimine on aja kindlaks määramine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Dateerimine · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Daugava · Näe rohkem »

Dendrokronoloogia

Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja DNA · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Doonau · Näe rohkem »

Eelrooma rauaaeg

Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »

Eeluurali keel

Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eeluurali keel · Näe rohkem »

Eelviikingiaeg

Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti Ajaloomuuseum · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti pronksiaeg

Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eestlased · Näe rohkem »

Ehe

August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ehe · Näe rohkem »

EKr

eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja EKr · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Emajõgi · Näe rohkem »

ERR Novaator

ERR Novaator (kuni aastani 2015 Novaator) on Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja ERR Novaator · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Esiaeg · Näe rohkem »

Estonian Journal of Archaeology

Estonian Journal of Archaeology ('Eesti arheoloogiaajakiri') on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös ning.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Estonian Journal of Archaeology · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Etnograafia

Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Etnograafia · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa piison

Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Euroopa piison · Näe rohkem »

Euroopa sookilpkonn

Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Euroopa sookilpkonn · Näe rohkem »

Europiidne rass

Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on vananenud termin, mida on ajalooliselt kasutatud viitamaks heleda nahavärviga inimestele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Europiidne rass · Näe rohkem »

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »

Füüsiline antropoloogia

ülikooli muuseumis. Füüsiline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit, tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsiga, uurib tema iseärasusi ja on põlvnemist käsitlev teadusharu: uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni, rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuvõtlikkust teatud haigustele, mis kuulub juba otseselt tänapäevaste probleemide ringi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Füüsiline antropoloogia · Näe rohkem »

Floeem

Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Floeem · Näe rohkem »

Fulco

Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Fulco · Näe rohkem »

Götaland

Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Götaland · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Geen · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Genoom · Näe rohkem »

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Geoloogia · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Germania (raamat)

1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Germania (raamat) · Näe rohkem »

Gesta Danorum

"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Gesta Danorum · Näe rohkem »

Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum

"Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificium", tõlkes "Hamburgi kiriku piiskoppide teod", on Bremeni Adami ajavahemikus 1073–1076 koostatud neljaosaline kroonika.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum · Näe rohkem »

Glatsioisostaasia

Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »

Grööni hüljes

Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) on liik loivalisi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Grööni hüljes · Näe rohkem »

Haigus

Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Haigus · Näe rohkem »

Halvdan Must

Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Halvdan Must · Näe rohkem »

Haplogrupp

Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Haplogrupp · Näe rohkem »

Hardeknud I

Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hardeknud I · Näe rohkem »

Harilik astelpaju

Harilik astelpaju (Hippophaë rhamnoides) on hõbepuuliste sugukonna astelpaju perekonda kuuluv põõsaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik astelpaju · Näe rohkem »

Harilik drüüas

Harilik drüüas (Dryas octopetala) on igihaljas poolpõõsas roosõieliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik drüüas · Näe rohkem »

Harilik jalakas

Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik jalakas · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik palderjan

Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik palderjan · Näe rohkem »

Harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik pärn · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik saar

Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik saar · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik vaher · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harjumaa · Näe rohkem »

Harpuun

Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harpuun · Näe rohkem »

Haud

Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Haud · Näe rohkem »

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Haug · Näe rohkem »

Hülgepüük

Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hülgepüük · Näe rohkem »

Hülglased

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hülglased · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hõim · Näe rohkem »

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Heiki Valk · Näe rohkem »

Heimskringla

Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Heimskringla · Näe rohkem »

Helmes

Erikujulised ja eri valmistusviisidega klaashelmed Helmes on ehte osana või tekstiilide kaunistamiseks kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, pärlmutter, klaas) võivad olla mitmesugused.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Helmes · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hiir · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hilisrauaaeg

Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hing · Näe rohkem »

Hirv

Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hirv · Näe rohkem »

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hobune · Näe rohkem »

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »

Hundikangrud

Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud (ka: Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hundikangrud · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hunt · Näe rohkem »

Huumus

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Huumus · Näe rohkem »

Ida kütid-korilased

Ida kütt-korilase rekonstruktsioon ja esemed Ida kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Ida-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ida kütid-korilased · Näe rohkem »

Ida-Eesti

Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ida-Eesti · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ilves · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingvar

Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ingvar · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Inimene · Näe rohkem »

Inimlased

Inimlased ehk hominiidid (Hominidae) on imetajate sugukond esikloomaliste seltsist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Inimlased · Näe rohkem »

Inna Põltsam-Jürjo

Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Inna Põltsam-Jürjo · Näe rohkem »

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Irboska · Näe rohkem »

Iru

Iru on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Iru · Näe rohkem »

Iru linnamägi

Iru linnamägi (2009) Iru linnamägi 1920. aastatel Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Iru linnamägi · Näe rohkem »

Izjaslav I

Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Izjaslav I · Näe rohkem »

Jabara kalmed

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jabara kalmed · Näe rohkem »

Jahindus

Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jahindus · Näe rohkem »

Jahiuluk

Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jahiuluk · Näe rohkem »

Jarl

Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jarl · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jägala jõgi

Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jägala jõgi · Näe rohkem »

Jälevere

Jälevere on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jälevere · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Järv · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Järvamaa · Näe rohkem »

Järveküla (Rae)

Järveküla on küla Harju maakonna Rae vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Järveküla (Rae) · Näe rohkem »

Jüri Selirand

Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jüri Selirand · Näe rohkem »

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jüri Uluots · Näe rohkem »

Jüri Viikberg

Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »

Jõekarp

Jõekarp (Unio) on jõekarplaste sugukonda kuuluv limuste perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõekarp · Näe rohkem »

Jõelähtme

Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõelähtme · Näe rohkem »

Jõelähtme kivikirstkalmistu

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo kivikalmetest 2021. aasta kevadel Vaade Rebala kivikirstkalmistule ülalt. 15. aprill 2021 Jõelähtme kivikirstkalmistu (ka Rebala kivikalmed, Jõelähtme kivikalmed) on kivikirstkalmete rühm Tallinna-Narva maantee ääres Tallinnast 20 km idas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõelähtme kivikirstkalmistu · Näe rohkem »

Jõelähtme vald

Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõelähtme vald · Näe rohkem »

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõgi · Näe rohkem »

Jenissei

Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jenissei · Näe rohkem »

Joaoru

Joaoru linnaosa asukoht Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Joaoru · Näe rohkem »

Johan Sverkersson

Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Johan Sverkersson · Näe rohkem »

Joldiameri

Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Joldiameri · Näe rohkem »

Jukagiiri keeled

Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »

Jumara jõgi

Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jumara jõgi · Näe rohkem »

Kaali kindlustatud asula

Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaali kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kaali kraater

Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaali kraater · Näe rohkem »

Kadriorg

Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kadriorg · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaer · Näe rohkem »

Kaheväljasüsteem

Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaheväljasüsteem · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalapüük · Näe rohkem »

Kalavõrk

Kalavõrk on eriline hõre kangas, millest valmistatakse kalapüüniseid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalavõrk · Näe rohkem »

Kalevi Wiik

Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »

Kalme

Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalme · Näe rohkem »

Kalmistu

Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalmistu · Näe rohkem »

Kammkeraamika

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika on keraamika stiil, mis oli levinud neoliitilises Kirde-Euroopas ja mille järgi sai nime seda valmistanud kammkeraamika kultuur.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »

Kangas

Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kangas · Näe rohkem »

Karask

Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karask · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karjala · Näe rohkem »

Karusnahk

Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karusnahk · Näe rohkem »

Karvane ninasarvik

Kunstniku nägemus 1929. aastal Poolast leitud karvane ninasarvik Karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis) on väljasurnud kabjaline ninasarviklaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karvane ninasarvik · Näe rohkem »

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kask · Näe rohkem »

Kastna peitleid

Kastna peitleid on peitleid, mis avastati 2012.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kastna peitleid · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kääpa asulakoht

Kääpa asulakoht on kiviaegne asulakoht, mis asub Kääpa külas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kääpa asulakoht · Näe rohkem »

Käevõru

Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Käevõru · Näe rohkem »

Külakogukond

Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Külakogukond · Näe rohkem »

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Küllo Arjakas · Näe rohkem »

Kündmine

Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kündmine · Näe rohkem »

Künnapuu

Künnapuu (Ulmus laevis) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Künnapuu · Näe rohkem »

Kõõvits

Kõõvits on muistne tulekivist, kvartsist või mõnest muust kivimist tehtud tööriist, millega töödeldi loomanahkasid või puitu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kõõvits · Näe rohkem »

Kõblas

Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas (ka kabli) on varrest ja selle külge risti kinnitatud (metall)terast koosnev maaharimisriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kõblas · Näe rohkem »

Kõpu poolsaar

Kõpu poolsaare kaitsealad Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort, vene keeles полуостров Дагерорт) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kõpu poolsaar · Näe rohkem »

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kõrrelised · Näe rohkem »

Keava linnamägi

Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keava linnamägi · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keel · Näe rohkem »

Keeletüpoloogia

Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keeleteadus · Näe rohkem »

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keraamika · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa tasandik

Põhja-Saksa tasandik Kesk-Euroopa tasandik (saksa keeles Mitteleuropäische Tiefebene; poola keeles Nizina Środkowoeuropejska; taani keeles Nordeuropæiske Lavland; hollandi keeles Noord-Europese Laagvlakte) on geomorfoloogiline piirkond Kesk-Euroopas, peamiselt: Poolas, Saksamaal, Taanis, Hollandis ja Belgias, väikeste aladena Põhja-Prantsusmaal ja Ida-Tšehhias.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kesk-Euroopa tasandik · Näe rohkem »

Kesk-Rootsi

Kesk-Rootsina võib kirjeldada nelja suurima järve ümbruskonda Kesk-Rootsina (rootsi keeles Mellansverige) kirjeldatakse maastikke, mis ümbritsevad Mälareni, Hjälmareni, Vänerni ja Vätterni järvi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kesk-Rootsi · Näe rohkem »

Keskmine rauaaeg

Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kirves · Näe rohkem »

Kiud

Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kiud · Näe rohkem »

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivi · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kivikalme

Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivikalme · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Kivikirves

Kivikirves Kivikirves on kirvetaoline kivist tööriist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivikirves · Näe rohkem »

Kivisaar

Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivisaar · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kliima · Näe rohkem »

Knud IV

Carlo Borromeoga. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole. Knud IV (ka Püha Kanut või Kanut Püha; u 1043 – 10. juuli 1086 Odense) oli Taani kuningas 1080–1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, toetas roomakatoliku kirikut ja pretendeeris Inglismaa troonile.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Knud IV · Näe rohkem »

Knud VI

Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Knud VI · Näe rohkem »

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kobras · Näe rohkem »

Kodukits

Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kodukits · Näe rohkem »

Koduloom

Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koduloom · Näe rohkem »

Koer

Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koer · Näe rohkem »

Kogukond

Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kogukond · Näe rohkem »

Koha

Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koha · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koivaliina · Näe rohkem »

Kojastu kalmed

Kojastu kalmed on kivikalmed Märjamaa valla edelaosas Kojastu külas Tõigiva talu naabruses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kojastu kalmed · Näe rohkem »

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kolju · Näe rohkem »

Kolmeväljasüsteem

Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kolmeväljasüsteem · Näe rohkem »

Kooselu

Kooselu on üldmõiste, mis hõlmab nii traditsioonilist abielu kui ka mitteametlikke ühiselu vorme nagu vaba kooselu, külastusabielu, samasooliste partnerlus ja muud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kooselu · Näe rohkem »

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Korallid · Näe rohkem »

Korilus

Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili. Korilus on toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest, seda ise sihilikult kujundamata.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Korilus · Näe rohkem »

Kose aardeleid

Kose aardeleid on 1982.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kose aardeleid · Näe rohkem »

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kosmoloogia · Näe rohkem »

Kriimani

Kriimani on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kriimani · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Krivitšid · Näe rohkem »

Kudruküla

Kudruküla on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Narva jõe ääres, Narva-Jõesuust vahetult kagus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kudruküla · Näe rohkem »

Kudumine

Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kudumine · Näe rohkem »

Kullamäe asulakoht

Kullamägi on muistne asulakoht, mis asub Kastre vallas Kastre küla territooriumil Emajõe kaldast 180 m lõunas soost esilekerkival kühmul.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kullamäe asulakoht · Näe rohkem »

Kultus

Kultus on üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi; mida või keda teenitakse.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kultus · Näe rohkem »

Kultuskivi

Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kultuskivi · Näe rohkem »

Kultuurikiht

Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kultuurikiht · Näe rohkem »

Kulutus

Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kulutus · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur · Näe rohkem »

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kunda Lammasmägi · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuninguste

Kuninguste on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuninguste · Näe rohkem »

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kunst · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuusalu

Kuusalu alevik, mis on Kuusalu valla keskuseks, asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinna–Narva maantee ääres 39 km kaugusel Tallinnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuusalu · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kvarts · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laadoga · Näe rohkem »

Laensõna

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laensõna · Näe rohkem »

Laev

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laev · Näe rohkem »

Laevkalme

Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laevkalme · Näe rohkem »

Laevmatus

Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laevmatus · Näe rohkem »

Laialehised metsad

Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laialehised metsad · Näe rohkem »

Lamm

Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lamm · Näe rohkem »

Lammas

Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lammas · Näe rohkem »

Lammimets

Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lammimets · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »

Latikas

Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Latikas · Näe rohkem »

Lavamaa

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lavamaa · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lään · Näe rohkem »

Lääne kütid-korilased

Cheddari mehe rekonstruktsioon Londonis Lääne kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lääne kütid-korilased · Näe rohkem »

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lähisarktiline kliimavööde

Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lähisarktiline kliimavööde · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Lülle

Lülle on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lülle · Näe rohkem »

Lõikeriist

Pitsalõikur Lõikeriist on tööriist või keerukama tööriista osa millegi lõikamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lõikeriist · Näe rohkem »

Lõikheinalised

Lõikheinalised (Cyperaceae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 70 perekonda 4000 liigiga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lõikheinalised · Näe rohkem »

Lõks (püünis)

Lõks on harilikult langeva uksega, langeva raskusega või vedruga kasutatav püünis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lõks (püünis) · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leena

postmargil (1959) Jäätee mööda Leenat Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Leena · Näe rohkem »

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lehtpuud · Näe rohkem »

Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lembitu · Näe rohkem »

Lepakose

Lepakose oli küla Viljandimaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lepakose · Näe rohkem »

Lepp

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lepp · Näe rohkem »

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lest · Näe rohkem »

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lihula piiskop · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Liivlased · Näe rohkem »

Limneameri

Limneameri on nüüdis-Läänemere viimane ja tänini kestev merestaadium.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Limneameri · Näe rohkem »

Lindanise lahing

Lindanise lahing oli 1219.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lindanise lahing · Näe rohkem »

Lingua franca

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lingua franca · Näe rohkem »

Linnamägi

Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Linnamägi · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Litoriinameri

Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Litoriinameri · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Liustik · Näe rohkem »

Lodumets

Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lodumets · Näe rohkem »

Looduslik rohumaa

Rohumaa Looduslik rohumaa on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Looduslik rohumaa · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Loom

Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loom · Näe rohkem »

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loomakasvatus · Näe rohkem »

Looming (ajakiri)

Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »

Loomismüüdid

Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loomismüüdid · Näe rohkem »

Loona asulakoht

Loona asulakoht on asulakoht Saaremaal Saaremaa vallas Kiirassaare külas endisaegse Loona mõisa alal (vaadatud 03.10.2015).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loona asulakoht · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Luht

Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Luht · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Luu · Näe rohkem »

Maagia

Maagia ehk nõiakunst ehk võlukunst on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maagia · Näe rohkem »

Maakasutus

Maakasutus on mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maakasutus · Näe rohkem »

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maakond · Näe rohkem »

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maaviljelus · Näe rohkem »

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »

Mailaselised

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mailaselised · Näe rohkem »

Maltsalised

Maltsalised (Chenopodiaceae) on (endine) taimede sugukond nelgilaadsete seltsist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maltsalised · Näe rohkem »

Mammut

Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mammut · Näe rohkem »

Mandžuuria

Mandžuuria (mandžu keeles Manju, lihtsustatud hiina kirjas 满洲, traditsioonilises hiina kirjas 滿洲, pinyin'is Manzhou (Mǎnzhōu)) on ala Kirde-Aasias, mis hõlmab Kirde-Hiinat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mandžuuria · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mandrijää · Näe rohkem »

Mandriline kliima

Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mandriline kliima · Näe rohkem »

Mari Kendla

Mari Kendla (sünninimi Mäger; sündinud 26. detsembril 1970) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mari Kendla · Näe rohkem »

Mari Peegel

Mari Peegel 2015. aastal Mari Peegel (sündinud 20. juulil 1979) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mari Peegel · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Marika Mägi · Näe rohkem »

Marten Seppel

Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Marten Seppel · Näe rohkem »

Mati Laur

Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mati Laur · Näe rohkem »

Matriarhaat

Matriarhaat ühiskonnavorm, millele on iseloomulikud sugulusjärgus ja pärimiskord emaliinis, mille uskumused põhinevad esiemal või emajumalannal ning mille hierarhias mängivad naised keskset rolli.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Matriarhaat · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõrd

Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mõrd · Näe rohkem »

Mees

Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mees · Näe rohkem »

Mereline kliima

Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mereline kliima · Näe rohkem »

Merevaigutee

Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Merevaigutee · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Merevaik · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Meri · Näe rohkem »

Merili Nikkolo

Merili Nikkolo 2022. aasta Arvamusfestivalil Merili Nikkolo (sündinud 12. juunil 1984Tiit Reinberg Järva Teataja, 06.03.2012.) on eesti ajakirjanik ja meediajuht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Merili Nikkolo · Näe rohkem »

Mesindus

Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mesindus · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metsapoole · Näe rohkem »

Metshobune

Metshobune (Equus ferus) on liik kabjalisi hobuse perekonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metshobune · Näe rohkem »

Metskass

Metskassi levila Euroopas Metskass (Felis silvestris) on perekonda kass (Felis) kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metskass · Näe rohkem »

Metskits

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metskits · Näe rohkem »

Metsnugis

Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metsnugis · Näe rohkem »

Metssiga

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metssiga · Näe rohkem »

Mihhail Gerassimov

Mihhail Mihhailovitš Gerassimov (vene Михаил Михайлович Герасимов; 2. september 1907 Peterburi – 21. juuli 1970 Moskva) oli vene arheoloog, antropoloog ja skulptor.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mihhail Gerassimov · Näe rohkem »

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »

Mongoliidne rass

Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata inimkonna rassiline alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mongoliidne rass · Näe rohkem »

Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mongoolia · Näe rohkem »

Morava jõgi

Morava (tšehhi ja slovaki keeles Morava, saksa keeles March) on jõgi Kesk-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Morava jõgi · Näe rohkem »

Mstislav Mstislavitš

Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mstislav Mstislavitš · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muhu · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Muinaskihelkondade loend maakonniti

Selles loendis on esitatud Eesti muinaskihelkonnad maakonniti.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkondade loend maakonniti · Näe rohkem »

Muinasusund

Muinasusund (ka: muistne usund, muinasusk) on muinasajal valitsenud uskumuste kogum, muinasaja usund.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muinasusund · Näe rohkem »

Muistis

Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muistis · Näe rohkem »

Mullastik

Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mullastik · Näe rohkem »

Mustmätta peitleid

Mustmätta peitleid on vanema rauaaja peitleid, mis tuli välja 1940.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mustmätta peitleid · Näe rohkem »

Naakamäe asulakoht

Naakamäe asulakoht on neoliitikumiaegne asulakoht, mis asub Saaremaal Hirmuste külas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Naakamäe asulakoht · Näe rohkem »

Naaskel

Naaskel on puidu või mõne muu materjali sisse aukude uuristamiseks mõeldud terava otsaga käsitööriist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Naaskel · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nahk · Näe rohkem »

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Naine · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Narva keraamika

Narva keraamika näide Narva keraamika on kõige vanem keraamikaliik Eestis, mis oli levinud Narva kultuuri ajal (umbes 5000–4200 e.m.a).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Narva keraamika · Näe rohkem »

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Narva kultuur · Näe rohkem »

Nöörkeraamika

Nöörkeraamika ja venekirved Nöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Nõel

Õmblusnõelu Nõel on metallist (enamasti terasest) õmblemis- või kinnitamisvahend.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nõel · Näe rohkem »

Nõges

Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nõges · Näe rohkem »

Nõo kihelkond

Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »

Nelgilised

Nelgilised (Caryophyllaceae) on suur õistaimede sugukond nelgilaadsete seltsis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nelgilised · Näe rohkem »

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Neoliitikum · Näe rohkem »

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nestori kroonika · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nisu · Näe rohkem »

Nool

Nool on terava otsaga varb, mida kasutatakse tavaliselt vibust, ammust või puhkpüssist lendu laskmiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nool · Näe rohkem »

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Norra · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Nuga

Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6) Nuga ehk väits on väga levinud tööriist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nuga · Näe rohkem »

Numismaatika

Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Numismaatika · Näe rohkem »

Oblikas

Oblikas (Rumex) on rohttaimede perekond tatraliste sugukonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Oblikas · Näe rohkem »

Oda

pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Oda · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Oder · Näe rohkem »

Ohver

Kultuskivi rahaga Ohver ehk ohvriand on miski või keegi, mida või keda annetatakse (ohverdatakse) üleloomulikele või kõrgematele jõududele (jumalatele, haldjatele, vaimudele vms) nende soosingu saavutamiseks või tänuks millegi eest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ohver · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oka

Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Oka · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »

Olav Tryggvason

Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ookean · Näe rohkem »

Ooker

Ooker (vanakreeka keeles ochros 'kahvatu') on looduslik kollane, punane, pruunikasvioletne, punakaspruun kuni pruun värvipigment, mida kasutatakse igasuguste sideainetega värvides, nagu liim-, lubi-, akvarell-, tempera- õli- ja emailvärvides.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ooker · Näe rohkem »

Orav

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Orav · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää lahing

Otepää lahing toimus 1217.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Otepää lahing · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Paat

Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paat · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Pada

Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pada · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paekivi · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paganlus · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paide · Näe rohkem »

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paju · Näe rohkem »

Paleogeograafia

Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paleogeograafia · Näe rohkem »

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paleoliitikum · Näe rohkem »

Paleozooloogia

Paleozooloogia on paleontoloogia haru, mis keskendub fossiilsete loomade uurimisele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paleozooloogia · Näe rohkem »

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Palk · Näe rohkem »

Pandivere kõrgustik

Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Parasvööde · Näe rohkem »

Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paul Ariste · Näe rohkem »

Paul Johansen

Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paul Johansen · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Päike · Näe rohkem »

Päikesevarjutus

pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pärnu laht

Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärnu laht · Näe rohkem »

Pärt Peterson

Pärt Peterson 2012. aastal Pärt Peterson (sündinud 18. aprillil 1966 Tartus) on eesti immunoloog, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärt Peterson · Näe rohkem »

Pärtel Piirimäe

Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil Pärtel Piirimäe (sündinud 10. mail 1972) on eesti ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimisele ja õpetamisele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärtel Piirimäe · Näe rohkem »

Pöök

Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pöök · Näe rohkem »

Püünis

Püünis on jahiulukite, röövloomade ja kahjurite püüdmiseks kasutatav riist või rajatav tõke.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Püünis · Näe rohkem »

Püstkoda

Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Püstkoda · Näe rohkem »

Põõsarinne

Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põõsarinne · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põder · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Pedoloogia

Pedoloogia uurib mulda tema looduslikus olekus eelkõige geneesi, morfoloogia, klassifitseerimise ja leviku kaudu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pedoloogia · Näe rohkem »

Peeker

Peeker on pealt laieneva kujuga karikast väiksem ilma jalata jooginõu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Peeker · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Peterburi · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Petserimaa · Näe rohkem »

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Pihkva lahing (1061)

Pihkva lahing toimus 1061.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pihkva lahing (1061) · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Pirita jõgi

Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pirita jõgi · Näe rohkem »

Pisiplastika

Pisiplastika, ka väikeplastika on üks skulptuuri alaliike, vabaplastika, millele on iseloomulikud väikesed mõõtmed (nn vitriiniformaat, enim mõnekümnesentimeetrine kõrgus) ja enamjaolt figuraalsed motiivid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pisiplastika · Näe rohkem »

Pistoda

Pistoda Pistoda on lühike kaheteraline torkerelv.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pistoda · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Połack · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Poola · Näe rohkem »

Populatsioonigeneetika

Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »

Possaadnik

Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Possaadnik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Näe rohkem »

Pringel

Pringel ehk harilik pringel (ka seakala; ladinakeelne teaduslik nimetus Phocoena phocoena) on pringellaste sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pringel · Näe rohkem »

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pronks · Näe rohkem »

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puder

Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Puder · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Puit · Näe rohkem »

Puju

Puju (Artemisia) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Puju · Näe rohkem »

Pulli

Pulli on küla Pärnumaal Tori vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pulli · Näe rohkem »

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pulli asula · Näe rohkem »

Purjelaev

5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Purjelaev · Näe rohkem »

Purtse

Purtse on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Purtse · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Raba · Näe rohkem »

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »

Rahvaluule

Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rahvaluule · Näe rohkem »

Rahvasterännuaeg

Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »

Raikküla kärajad

Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Raikküla kärajad · Näe rohkem »

Rannakarp

Rannakarp (Mytilus) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karpide perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rannakarp · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Raudvärava lahing · Näe rohkem »

Rändkivi

Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rändkivi · Näe rohkem »

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ränikivi · Näe rohkem »

Ränne

Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ränne · Näe rohkem »

Rügen

Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rügen · Näe rohkem »

Rebala

Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rebala · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rebane · Näe rohkem »

Regi

Regi on kahel looduskõveral või painutatud jalasel libisev loomade abil veetav veo- ja sõiduvahend.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Regi · Näe rohkem »

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Religioon · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Reljeef · Näe rohkem »

Revala

Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Revala · Näe rohkem »

Richard Indreko

Richard Indreko (25. veebruar 1900 Purdi vald, Järvamaa – 10. märts 1961 Stockholm) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Richard Indreko · Näe rohkem »

Riia lahing (1215)

Riia lahing oli 1215.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »

Riigiküla asulakohad

Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Riigiküla asulakohad · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Riimvesi · Näe rohkem »

Rikassaare relvaleid

Rikassaare relvaleid on peitleid, mis leiti 1969.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rikassaare relvaleid · Näe rohkem »

Ripats

luigekujuline luust ripats Merevaigust ripatsid Ripats on ehtena kasutatav väike rippuv ese.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ripats · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Rituaal

paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rituaal · Näe rohkem »

Robirohi

Robirohi (Rhinanthus) on soomukaliste sugukonda kuuluv perekond poolparasiitseid üheaastaseid rohttaimi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Robirohi · Näe rohkem »

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rohttaimed · Näe rohkem »

Rohurinne

Rohurinne on rohttaimedest koosnev rinne metsa-, soo-, niidu- või muus taimekoosluses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rohurinne · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rovaniemi

Rovaniemi (saami keeles Roavenjárga ehk Roavvenjárga) on Soome põhjapoolseim linn ja Lapi maakonna keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rovaniemi · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ruhnu · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rukis · Näe rohkem »

Russin

Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Russin · Näe rohkem »

Ruunikivi

Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ruunikivi · Näe rohkem »

Saaga

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saaga · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saamid · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saarmas

Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saarmas · Näe rohkem »

Sajaanid

Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sajaanid · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sakala · Näe rohkem »

Sakala kõrgustik

Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »

Salatsi jõgi

Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »

Salme alevik

Salme bussipeatus Salme alevik on Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Salme alevik · Näe rohkem »

Salme laevmatused

2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Salme laevmatused · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Sanglepp

Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sanglepp · Näe rohkem »

Sarapuupähkel

Sarapuupähklid Terved pähklid koos tuumadega, millest üks on kooritud Sarapuupähkel ehk metspähkel on sarapuu perekonda kuuluvate liikide vili.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sarapuupähkel · Näe rohkem »

Sarved

Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sarved · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Savi · Näe rohkem »

Saxo Grammaticus

Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »

Säde jõgi

Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Säde jõgi · Näe rohkem »

Säga

Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Säga · Näe rohkem »

Süsinik-14

Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Süsinik-14 · Näe rohkem »

Sõnajalg

Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sõnajalg · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Seeme · Näe rohkem »

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Semgalid · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siber · Näe rohkem »

Siga

Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siga · Näe rohkem »

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »

Siimusaar

Siimusaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest; halduslikult jääb Meleski külla.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siimusaar · Näe rohkem »

Siivertsi

Siivertsi linnaosa asukoht Narvas Siivertsi on paikkond ja Narva linnaosa linna põhjaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siivertsi · Näe rohkem »

Silvia Laul

Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Silvia Laul · Näe rohkem »

Sindi-Lodja asulakohad

Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sindi-Lodja asulakohad · Näe rohkem »

Sirp

Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sirp · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skandinaavia mäestik

pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »

Sküüdid

Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sküüdid · Näe rohkem »

Skulptuur

Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Skulptuur · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Smolensk · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soo · Näe rohkem »

Sookurg

Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sookurg · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soome · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soontagana · Näe rohkem »

Sooraud

Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sooraud · Näe rohkem »

Soostumine

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soostumine · Näe rohkem »

Sope maa-alune kalmistu

Sope maa-alune kalmistu on venekirveste kultuuri kalmistu endises Sope külas Lüganuse kihelkonnas Tallinna–Narva maantee ja mere vahel, Purtsest ida pool, (praegu Jabara küla) Sope oja kaldal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sope maa-alune kalmistu · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sossolid · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Stepp · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Stratigraafia

See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Stratigraafia · Näe rohkem »

Substraat (lingvistika)

Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sugukond · Näe rohkem »

Sugupool

Sugupool ehk soolisus ehk sotsiaalne sugu ehk sotsiaalne sugupool (inglise keeles gender) on inimese sugu arvesse võttes sotsiaalset, psühholoogilist või kultuurilist aspekti (eraldi räägitakse ka kultuurilisest soost).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sugupool · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Surm · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Suusad

236x236px Suusad on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad lumel liikumise ehk suusatamise vahendid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Suusad · Näe rohkem »

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Suveköök · Näe rohkem »

Svealand

Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Svealand · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taani · Näe rohkem »

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taani väinad

Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taani väinad · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tacitus · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taimed · Näe rohkem »

Talb

Talb oli kivist, luust või sarvest tööriist, mida kasutati peamiselt puidu lõhestamiseks ja voolimiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Talb · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Talu · Näe rohkem »

Tamula asulakoht

Tamula asulakoht on Võru maakonnas Võru vallas Roosisaare külas Tamula järve läänekaldal asuv muistne asulakoht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tamula asulakoht · Näe rohkem »

Tanel Moora

Tanel Moora (30. aprill 1938 – 18. märts 2019) oli eesti arheoloog ja ajaloolane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tanel Moora · Näe rohkem »

Tara

Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tara · Näe rohkem »

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tarandkalme · Näe rohkem »

Tarbatu

Tarbatu on Tartu varasem nimi, mille järgi on nime saanud ka.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tarbatu · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »

Tarvas

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tarvas · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tšuudid · Näe rohkem »

Tööjaotus

Tööjaotus on süsteemi osade vahel ülesannete ärajagamine, et eri osad saaksid spetsialiseeruda.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tööjaotus · Näe rohkem »

Tööriist

Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tööriist · Näe rohkem »

Tõnis Lukas

Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõnis Lukas · Näe rohkem »

Tõnno Jonuks

Tõnno Jonuks 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Tõnno Jonuks (sündinud 21. aprill 1974) on eesti usundiuurija ja religiooniarheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõnno Jonuks · Näe rohkem »

Tõnu-Andrus Tannberg

Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg · Näe rohkem »

Tõrvala

Tõrvala (vene Смолка (Smolka), soome Tervola või Tervala) on Narva jõe paremal kaldal Kudruküla ja Riigiküla vastas olev paikkond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõrvala · Näe rohkem »

Tõstamaa poolsaar

Tõstamaa poolsaar asub Lääne-Eestis, paiknedes Pärnu lahe, Kihnu väina ja Paadrema jõe suudme vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõstamaa poolsaar · Näe rohkem »

Teine Ümera lahing

Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Teine Ümera lahing · Näe rohkem »

Teispoolsus

Teispoolsus on kõikides usundites ettekujutused surmajärgsest olemisest, kuhu satub surnu hing.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Teispoolsus · Näe rohkem »

Tekstiilkeraamika

Tekstiilkeraamika on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tekstiilkeraamika · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Teravili · Näe rohkem »

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tina · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Toompea loss · Näe rohkem »

Torma

Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Torma · Näe rohkem »

Totemism

Totemism on usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma inimeste ja teatud rühma materiaalsete objektide (enamasti loomade) vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Totemism · Näe rohkem »

Traditsioon

Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Traditsioon · Näe rohkem »

Trapetsiaalsed hauaplaadid

Trapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas ajavahemikust 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised, mis on peatsist laiemad ja jalutsist kitsamad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Trapetsiaalsed hauaplaadid · Näe rohkem »

Trääl

Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Trääl · Näe rohkem »

Troopiline aasta

Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Troopiline aasta · Näe rohkem »

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tuhk · Näe rohkem »

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tundra · Näe rohkem »

Turaida vaherahu

Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Turaida vaherahu · Näe rohkem »

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tursk · Näe rohkem »

Tuulingumäe tarandkalme

Tuulingumäe tarandkalme asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tuulingumäe tarandkalme · Näe rohkem »

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ugandi · Näe rohkem »

Uhtna

Uhtna mõisa peahoone Uhtna on alevik Lääne-Virumaal Rakvere vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uhtna · Näe rohkem »

Umbrohi

Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Umbrohi · Näe rohkem »

Umbusi asulakoht

Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Umbusi asulakoht · Näe rohkem »

Undva

Undva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Undva · Näe rohkem »

Uppsala

Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uppsala · Näe rohkem »

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Usund · Näe rohkem »

Uural

Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uural · Näe rohkem »

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uurali algkeel · Näe rohkem »

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uurali keeled · Näe rohkem »

Uurits

Uuritsaid Uurits on mitmesuguse kujuga lõikeservaga käsitööriist, millega voolitakse puitu või graveeritakse metalli (stihhel).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uurits · Näe rohkem »

Vaevakask

Vaevakask (Betula nana) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vaevakask · Näe rohkem »

Vaiga

Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vaiga · Näe rohkem »

Vaim

Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vaim · Näe rohkem »

Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vakus · Näe rohkem »

Valdai kõrgustik

thumb Valdai kõrgustik (vene keeles Валдайская возвышенность, Валдай) on ulatuslik kõrgustik Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Tveri oblasti lääneosas ja Novgorodi oblasti lõunaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valdai kõrgustik · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valdemar II · Näe rohkem »

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valge meri · Näe rohkem »

Valgejänes

Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valgejänes · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valgevene · Näe rohkem »

Valma asulakoht

Valma asulakoht on muistne asulakoht Võrtsjärve läänerannikul.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valma asulakoht · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valmiera · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana Tallinn (raamatusari)

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vana Tallinn (raamatusari) · Näe rohkem »

Vanem

Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vanem · Näe rohkem »

Vanem pronksiaeg

Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vanem pronksiaeg · Näe rohkem »

Vanem rauaaeg

Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »

Varnja

Droonivideo Varnjast 2021. aasta suvel Varnja (vene keeles Воронья, Варнья) on alevik Eestis Tartumaa Peipsiääre vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Varnja · Näe rohkem »

Varudi-Vanaküla aardeleid

Varudi-Vanaküla aardeleid on aardeleid, mis avastati 2015.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Varudi-Vanaküla aardeleid · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vask · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Väetis · Näe rohkem »

Väo

Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Väo · Näe rohkem »

Västergötland

Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Västergötland · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vürst · Näe rohkem »

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »

Võrdsus

Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võrdsus · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võru · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võrumaa · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võsa · Näe rohkem »

Võtmehein

Võtmehein (Botrychium) on taimeperekond maokeeleliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võtmehein · Näe rohkem »

Veelind

Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Veelind · Näe rohkem »

Veerežiim

Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Veerežiim · Näe rohkem »

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Veis · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Venekirves

Venekirves ehk sõjakirves on kivikirvetüüp, mida valmistasid nöörkeraamika kultuuride inimesed.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venekirves · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Venemaa Teaduste Akadeemia

Venemaa Teaduste Akadeemia peahoone Moskvas Venemaa Teaduste Akadeemia, ka Venemaa TA, (vene keeles Российская академия наук; lühend РАН, RAN) on Venemaa üks neljast riiklikust teadusakadeemiast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venemaa Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viilkatus

Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Viilkatus · Näe rohkem »

Vikerkaar (ajakiri)

Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1223)

Viljandi piiramine toimus 1223.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Viljandi piiramine (1223) · Näe rohkem »

Villa (Võru)

Villa on küla Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Villa (Võru) · Näe rohkem »

Villevere

Villevere (ka: Suur-Villevere) on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Villevere · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »

Visby

Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Visby · Näe rohkem »

Vitslav I

Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vitslav I · Näe rohkem »

Vladimir Mstislavitš

Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Volga · Näe rohkem »

Vooremaa

Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vooremaa · Näe rohkem »

Waridote

Waridote oli 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Waridote · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Wisła · Näe rohkem »

X-kromosoom

Inimese x-kromosoom: valgena on märgitud olulisemad geenid fluorestseeruva valgu abil esile toodud. All: Sama rakutuum töödelduna DAPIga. Noolega on näidatud Barri kehake ehk inaktiivne X (Xi) X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja X-kromosoom · Näe rohkem »

1. sajand eKr

1.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1. sajand eKr · Näe rohkem »

1000

1000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1000 · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1030 · Näe rohkem »

1032

1032.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1032 · Näe rohkem »

1050

1050.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1050 · Näe rohkem »

1054

1054.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1054 · Näe rohkem »

1060

1060.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1060 · Näe rohkem »

1061

1061.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1061 · Näe rohkem »

1077

1077.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1077 · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 11. sajand · Näe rohkem »

1111

1111.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1111 · Näe rohkem »

1113

1113.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1113 · Näe rohkem »

1116

1116.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1116 · Näe rohkem »

1130

1130.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1130 · Näe rohkem »

1131

1131.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1131 · Näe rohkem »

1132

1132.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1132 · Näe rohkem »

1134

1134.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1134 · Näe rohkem »

1150

1150.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1150 · Näe rohkem »

1170. aastad

1170.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1170. aastad · Näe rohkem »

1179

1179.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1179 · Näe rohkem »

1187

1187.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1187 · Näe rohkem »

1190

1190.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1190 · Näe rohkem »

1191

1191.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1191 · Näe rohkem »

1192

1192.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1192 · Näe rohkem »

1193

1193.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1193 · Näe rohkem »

1195

1195.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1195 · Näe rohkem »

1197

1197.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1197 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

1200

1200.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1200 · Näe rohkem »

1203

1203.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1203 · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1206 · Näe rohkem »

1207

1207.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1207 · Näe rohkem »

1208

1208.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1208 · Näe rohkem »

1210

1210.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1210 · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1211 · Näe rohkem »

1212

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1212 · Näe rohkem »

1215

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1215 · Näe rohkem »

1216

1216.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1216 · Näe rohkem »

1217

1217.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1217 · Näe rohkem »

1218

1218.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1218 · Näe rohkem »

1219

1219.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1219 · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1220 · Näe rohkem »

1221

1221.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1221 · Näe rohkem »

1223

1223.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1223 · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1225 · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1228 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

1300

1300.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1300 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1954 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1982 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1990. aastad · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1998 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1999 · Näe rohkem »

2. sajand

2.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2. sajand · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2000 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2012 · Näe rohkem »

23. jaanuar

23.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 23. jaanuar · Näe rohkem »

3. aastatuhat eKr

3.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 3. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 3. sajand · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 4. sajand · Näe rohkem »

410

410.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 410 · Näe rohkem »

5. aastatuhat eKr

5.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 5. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 5. sajand · Näe rohkem »

500 eKr

Aasta 500 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 500 eKr · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 6. sajand · Näe rohkem »

6. sajand eKr

6.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 6. sajand eKr · Näe rohkem »

600

Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 600 · Näe rohkem »

650

650.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 650 · Näe rohkem »

675

675.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 675 · Näe rohkem »

750

750.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 750 · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 8. sajand · Näe rohkem »

850

850.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 850 · Näe rohkem »

860

860.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 860 · Näe rohkem »

862

862.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 862 · Näe rohkem »

9. sajand eKr

9.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 9. sajand eKr · Näe rohkem »

900

Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 850. aastad 860. aastad 870. aastad 880. aastad 890. aastad - 900. aastad - 910. aastad 920. aastad 930. aastad 940. aastad 950. aastad Aastad: 895 896 897 898 899 - 900 - 901 902 903 904 905 ----.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 900 · Näe rohkem »

968

968.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 968 · Näe rohkem »

970

970.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 970 · Näe rohkem »

98

98.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 98 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesti esiaeg, Eesti muinasaeg, Muinas-Eesti, Muinaseestlased.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva